Praeguse USA presidendi Joe Bideni administratsioon on kinnitanud, et Ukraina toetamist jätkatakse ametiaja lõpuni. Veel möödunud nädalal teatas administratsioon 500 miljoni dollari suurusest julgeolekuabist. Detsembri alguses kinnitati veel kaks abipaketti, koguväärtuses ligi 1,7 miljardit dollarit.

Bideni administratsioon kiirustab Ukrainale sõjalise abi andmisega, sest demokraadid kardavad, et jaanuaris ametisse astuv vabariiklane Trump võib abi kärpida või sootuks peatada.

Trump on aga varasemalt öelnud, et Valgesse Majja naastes teeb ta sõjale 24 tunniga lõpu, kuid detaile võimalikust plaanist ta jaganud ei ole.

Rahvusvahelise Kriisigrupi (ICG) analüütik Lucian Kimi sõnul ei ole konflikti Ukrainas võimalik 24 tunniga lõpetada. "Muidugi ei saa see 24 tunni jooksul läbi ja võib-olla on lahendus midagi etapiviisilist. Miski, mis võib-olla algab relvarahust. Ja sealt juba edasised arutelud julgeolekukorralduse üle," rääkis Kim.

Ekspertide hinnangul liigub Trumpi administratsiooni fookus sõjalise abi andmise pealt võimalikele läbirääkimistele.

"Kui president Trump midagi mõistab, siis on selleks tugevused ja nõrkused," lausus riigikaitse strateegia komisjoni aseesimees Eric Edelman. "Usun, et ta mõistab, et president Putin on praegu Süürias Assadi režiimi kokkuvarisemise tagajärjel nõrgenenud. Usun, et ta mõistab, et Venemaa majandus on praegu nõrgemas positsioonis. Usun, et ta mõistab, et Venemaa on viimase kolme kuu jooksul kandnud tohutuid kaotusi. See on midagi, mis annab talle teatud mõjuvõimu, kui ta otsustab seda kasutada, et püüda tagada Ukrainale mistahes läbirääkimisteks parim võimalik positsioon."

Trump on enda tulevasse administratsiooni loonud ka koha Ukraina erisaadikule. Selles ametis hakkab tööle erukindral Keith Kellogg, kes on rõhutanud läbirääkimiste vajadust Ukraina ja Venemaa vahel.

Kellogg on öelnud, et Ukraina saaks USA-lt täiendavat abi ainult juhul kui Kiiev osaleb rahukõnelustel. Samal ajal kui Moskva peaks läbirääkimistest keelduma, annaks Washington Kiievile omakorda rohkem sõjalist abi.

"See, mida me teame Kelloggi kirjutiste põhjal võimaliku rahuleppe kohta, siis peaksime olema ettevaatlikud, kui rääkides ootustest, mis tulemuse Ukraina võib saavutada," ütles analüütik Lucian Kim. "Ma arvan, et põhiprobleem on tegelikult selles, milliseid julgeolekutagatisi Ukraina saab. Et need ei laseks Venemaa agressioonil korduda. See on võtmetegur. Ma ei usu, et Trumpi administratsioon on huvitatud tehingu tegemisest, mis kohe laguneks."

"Kindlasti vaatavad ukrainlased uue, tulevase administratsiooni suunas lootusega, et Trump suudab kuidagi ummikseisust välja tulla," lisas ta.

Kuigi Trumpi välispoliitika ümber on palju spekulatsioone, on tulevane president hakanud poliitanalüütikutele ja kaitseekspertidele vihjeid andma. Näiteks kritiseeris Trump ajakirjas Time avaldatud intervjuus Bideni administratsiooni otsuseid.

Tulevase presidendi sõnul on USA tarnitud rakettide kasutamine sügaval Venemaa territooriumil sõda eskaleeriv ning muudab olukorda vaid hullemaks.

Telekanalile NBC News antud intervjuus kordas Trump mõtteid NATO osas.

"Kui liitlased maksavad oma osa ja kui mulle tundub, et nad kohtlevad meid õiglaselt, siis absoluutselt, me jääksime NATO-sse," ütles Trump, kuid rõhutas, et vastasel juhul kaaluks ta liidust lahkumist.

"Arvan, et president Trumpil oli õigus, kui julgustas NATO liitlasi kaitsesse rohkem panustama," sõnas riigikaitse strateegia komisjoni aseesimees Eric Edelman. "Paljud liitlased, sealhulgas Eesti, on andnud oma osa, rohkemgi veel oma SKT-st. Ja mul on hea meel rääkida endise suursaadikuna Soomes, kellel on Eestiga mõningaid sarnasusi. Kaja Kallas teeb nüüd minu arvates Euroopa Liidu heaks suurepärast tööd. Aga eks me näe, mida Trump nüüd teeb, kui tagasi Valgesse Majja tuleb. Ma arvan, et ta näeb NATO-t, mis erineb täielikult sellest, milline see oli veel tema ametist lahkumise ajal."

Ajakirjas Time ilmunud intervjuus ei vastanud Trump küsimusele, kas ta on pärast valimisvõitu suhelnud ka Venemaa president Vladimir Putiniga. Tulevase presidendi sõnul oli see küsimus kohatu. Trump rõhutas, et konflikti kiire lõpp on mõlema osapoole huvides ning tal on varuks hea plaan, kuid sellest rääkimine muudaks plaani väärtusetuks.

"Välisilmas" rääkis USA tulevase presidendi Donald Trumpi võimalikust välispoliitikast ka rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Indrek Kannik: