Kalm: Ukraina rahukõnelused ei tohiks olla vaid Trumpi ja Putini vahel
Võimalikud rahuläbirääkimised Ukrainas käiva sõja lõpetamiseks ei tohiks olla vaid USA ja Venemaa vahel, vaid sinna tuleb kaasata ka Ukraina, ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Helga Kalm.
Helga Kalm rääkis "Ukraina stuudios", et Ukrainal tuleb alanud aastal loota sellele, et peagi USA presidendi ametisse astuv Donald Trump ei taha kaotada. "Nii et see, mis Ukrainas toimub, peab olema selline, mis aitab Trumpil oma nägu säästa."
Samas on Kalmu hinnangul muret tekitav see, et Ukraina võib rahukõnelustest kõrvale jääda.
"Mind ennast paneb siin muretsema see, et ukrainlased oleksid ise ka nendesse läbirääkimistesse kaasatud, et see tee ei oleks midagi sellist, mida räägivad Trump ja (Venemaa liider Vladimir) Putin omavahel läbi, vaid et ka ukrainlased oleksid sellesse protsessi kaasatud. Et see ei oleks kahe suurriigi omavaheline läbirääkimine, vaid kahe vaenupoole omavaheline läbirääkimine, mida Ameerika võib vahendada. Aga et Ukraina ei jääks nendest läbirääkimistest kõrvale, on see, mis ma tahaks," rääkis Kalm.
"Vahepeal on tunne, et Putin tahabki rääkida ainult suurtega läbi ja näidata seeläbi, kui vähetähtis riik Ukraina on, mida ta ilmselgelt ei ole," lisas teadur.
Kui USA peaks vähendama oma abi Ukrainale, siis Kalmu sõnul võib loota, et Euroopa seda siiski jätkab. Samas märkis ta, et näiteks Saksamaal jäi uus abipakett kantsler Olaf Scholzi tõttu toppama.
"Ta ei taha võtta vastutust uuele valitsusele ehk siis alles pärast veebruarikuiseid valimisi läheb ka tükk aega, et nii-öelda uus administratsioon kokku panna. See kõik võtab aega. Ma tahaks loota, et Euroopa saab selles olukorras aru, et nad ei saa ka niimoodi venitada ja et tehakse otsuseid kiiremini," rääkis Kalm.
"Scholzi otsus oli natukene kurb, et ei tahetud abi anda. Seal samamoodi valitsus tahtis enne valimisi panna paketi teele, et kui läbirääkimised ja üleminekuaeg tulevad, siis ei jääks asjad toppama. Aga ma arvan, et Euroopa suudab käituda, iseasi, kui palju ja kui kiiresti," lisas teadur.
Kuna mitmes Euroopa Liidu suurriigis on praegu segased ajad, siis Kalmu hinnangul võiksid Balti riikide piirkond ja Põhjamaad Ukraina toeks tegutsemisel liidrirolli võtta.
"Ma arvan, et Põhjala-Balti piirkond on olnud väga edukas koos tegutsedes. Tahaks loota, et kui suurematel on kodus segased ajad, siis suudavad ka nii-öelda keskmise ja väikese suurusega riigid koos tegutsedes olla need, kes võtavad liidrirolli üle," rääkis ta.
"Ja Poola on suur riik ja selles suhtes ongi väga tore, et ka (Poola välisministri Radosław) Sikorskiga koos minnakse Washingtoni kohtuma. Praeguse administratsiooniga natuke ongi olnud küsitav, et räägitakse läbi Euroopa suurtega, kes on Itaalia, Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, aga Poolat sinna ei kaasata. Mul on hea meel, et nüüd on Poola ka Euroopa poolt rohkem kaasatud," ütles Kalm.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Ukraina stuudio", intervjueeris Epp Ehand