"Me ei taha konflikte, ei Iisraeli ega kellegi teisega, ja me ei lase Süüriat kasutada rünnakute stardiplatvormina. Süüria rahvas vajab puhkust, [Iisraeli] õhulöögid peavad lõppema ning Iisrael peab oma varasematele positsioonidele tagasi tõmbuma," ütles Jolani, kes eelistab nüüd, et kasutatakse tema sünninime Ahmed al-Shara.

"Iisrael õigustas [rünnakuid] Hezbollah' ja Iraani relvarühmituste kohalolekuga, aga see ettekääne on nüüd kadunud," vahendas väljaanne The Times Jolani sõnu. Ta kutsus ka Iisraeli viima oma väed ära Golani kõrgendikel asuvast puhvertsoonist, kuhu need paigutati pärast Assadi langemist eelmisel nädalal.

Shara ütles, et soovib Assadi režiimi ajal Süüriale kehtestatud sanktsioonide tühistamist. Tema juhitud islamistlikku rühmitust Hayat Tahrir al-Sham (HTS), mis on nüüdseks Al-Qaedast lahku löönud, on USA, Ühendkuningriik ja mõned teised riigid nimetanud terrorirühmituseks. USA on Shara tabamise eest välja pannud 10 miljoni dollari suuruse pearaha.

Shara ütles, et ta ei hooli oma isikust, kuid terrorismimärgistuse panemine HTS-ile oli tema sõnul poliitiline otsus, mis oli kohane Assadi režiimi võimu ajal, kui organisatsioon pidas sõda.

"Riigid peavad nüüd selle hinnangu tühistama. Süüria on geostrateegiliselt väga oluline. Nad peaksid kaotama kõik piirangud, mis piitsutajale ja selle ohvrile kehtestati – nüüd on piitsutaja läinud. See küsimus ei ole arutuse all," rääkis ta.

Shara sõnul on sanktsioonide tühistamine vajalik sõjapõgenike tagasipöördumiseks.

Kommenteerides muret, et HTS-i võitlejad võiks rünnata Süüria vähemusi, eriti Assadi toetanud alaviite, ütles Shara, et on nende rahustamiseks kohtunud vähemuste juhtidega, kelle hulka kuuluvad ka kristlased ja druusid. Ta ütles, et kõigile süürlastele antakse amnestia, välja arvatud need, kelle käed on vana režiimi ajal toime pandud kuritegudest verised.

Shara, kes rääkis ajalehe The Times ja muu Damaskuses asuva rahvusvahelise meediaga, ütles, et tema peamine mure on riigi stabiliseerimine ja selle ülesehitamine enne mis tahes valimisi, mida ta nimetas praegusel hetkel "mõneti kaugeleulatuvaks".

"Pool elanikkonnast on välismaal ja paljudel pole dokumente," ütles ta, viidates miljonitele süürlastele, kes on alates 2011. aastast kodusõja tõttu ümber asunud. "Me peame inimesed naaberriikidest, Türgist ning Euroopast tagasi tooma."

Üleminekuperioodi ja põhiseaduse kavandamiseks luuakse komiteed, mis on pikk protsess, ütles ta. "Kõik komiteed võtavad aega," lisas ta. Shara ei andnud ajakava, kuid tema nõunik pakkus, et see võib kesta aasta või rohkem.

Samuti pidas ta väikseks võimalust kehtestada riigis islamiseadus. "See on loomulik Süüria," ütles ta. "Ma arvan, et Süüria ei sekku sügavalt isikuvabadustesse," ütles ta, kuid leidis siiski, et tavasid tuleks arvestada.

Sharatil, kelle juhitav rühmitus valitses Süüria loodeosa enne pealetungi, mis kukutas detsembri algul kiiresti Assadi režiimi, oli Türgi toetus. Samas peavad USA, Suurbritannia ja teised lääneriigid, kes on olnud vastu Assadi režiimile, nüüd mõtlema, kuidas käituda uue juhiga, kes juhtis Al-Qaeda haru Süürias, enne kui nendest 2016. aastal lahku läks.

Süüria opositsioonivõitlejad ühinevad riigi relvajõududega

Süüria režiimi kukutanud opositsioonirühmitused saadetakse laiali ja nende võitlejad ühinevad riigi relvajõududega, teatas emaspäeval mässuliste liider Abu Muhammad al-Jolani.

"Relvarühmitused saadetakse laiali ja võitlejad õpetatakse välja kaitseministeeriumi alluvuses olevate relvajõudude ridadesse astuma. Kõik alluvad seadustele," lubas Al-Jolani.

Opositsioonivõitlejate juht rõhutas rahva ühtsuse vajadust revolutsiooni järelmõjudes.

"Süüria peab jääma ühtseks. Sotsiaalse õigluse tagamiseks peab riigi ja kõigi religioonide vahel sõlmitama sotsiaalne leping," rääkis Al-Jolani.

Kohtumisel Ühendkuningriigi delegatsiooniga rääkis Al-Jolani suhete taastamise tähtsusest Londoniga ja rõhutas kõikide Süüriale kehtestatud sanktsioonide lõpetamise tähtsust, et ümberasustatud süürlased saaksid naasta oma kodumaale.

Süüria kodusõda algas 2011. aastal ja see sai alguse valitsusvastastest protestidest. Sõjas on hukkunud umbes pool miljonit inimest ja üle poole riigi elanikkonnast on pidanud lahingute tõttu oma kodudest lahkuma, neist mitu miljonit on põgenenud välismaale.

Süüria kukutatud diktaator Bashar al-Assad kinnitas esmaspäeval, et tema lahkumine riigist ei olnud plaanitud ning et Moskva taotles tema evakueerimist rünnaku alla langenud sõjaväebaasist. 

"Minu lahkumine Süüriast ei olnud planeeritud ja see ei leidnud aset lahingute viimastel tundidel," teatas Assad oma Telegrami kanalis postitatud avalduses. Endise presidendi sõnul taotles Moskva tema viivitamatut evakueerimist Venemaale pühapäeva ehk 8. detsembri õhtul pärast seda, kui Assad oli samal päeval suundunud Latakiasse. 

"Kui riik langeb terroristide kätesse ja võimalus sisuliselt panustada on kadunud, kaotab igasugune positsioon eesmärgi," lisas Assad avalduses, nimetades relvastatud opositsiooni terroristideks. 

Süürias leiti ühishaud 100 000 surnukehaga

USA-s tegutseva Süüria huvikaitseorganisatsiooni juht Mouaz Moustafa rääkis esmaspäeval uudisteagentuurile Reuters Damaskusest mõnikümmend kilomeetrit eemal asuvast massihauast, kus on vähemalt 100 000 inimese surnukehad, kelle tappis kukutatud presidendi Bashar al-Assadi režiim.

"Sada tuhat on kõige konservatiivsem hinnang," ütles Mouaz Moustafa telefoniintervjuus Reutersile Süüria pealinnast Damaskusest 40 kilomeetrit põhja poole jäävas Al-Qutayfahis asuvasse ühishauda maetud surnukehade arvu kohta. "See on peaaegu ebaõiglaselt konservatiivne hinnang."

Moustafa ütles, et see on üks viiest ühishauast, mille ta aastate jooksul tuvastas ning ta on kindel, et massihaudu on seal rohkem kui viis ning et süürlastest ohvrite kõrval on seal ka USA ja Briti kodanikke ning teisi välismaalasi.

Alates 2011. aastast kestnud Assadi võimu vastaste protestide mahasurumine kasvas täieulatuslikuks kodusõjaks, milles tapeti hinnanguliselt sadu tuhandeid süürlasi.

Assadit ja tema isa Hafezit, kes valitses enne oma poega ja suri 2000. aastal, süüdistavad süürlased, inimõigusorganisatsioonid ja teiste riikide valitsused ulatuslikes kohtuvälistes tapmistes, sealhulgas massihukkamistes riigi kurikuulsas vanglasüsteemis.

Assad on korduvalt eitanud, et tema valitsus rikkus inimõigusi ja väitis, et tema kriitikud on äärmuslased.

Moustafa saabus Süüriasse pärast seda, kui Assad põgenes Venemaale ja tema valitsus varises mässuliste välkrünnaku tagajärjel kokku, tehes lõpu oma perekonna enam kui 50 aasta pikkusele jõhkrale valitsemisele.

Ta rääkis Reutersiga pärast seda, kui Briti telekanal Channel 4 News intervjueeris teda Al-Qutayfahis, et saada täpsemat infot väidetava ühishaua kohta.

True scale of Assad's slaughter revealed at Syrian mass grave pic.twitter.com/BRy9uQLBif

— Channel 4 News (@Channel4News) December 16, 2024

Ta ütles, et Süüria õhujõudude luureosakond korraldas surnukehade toomise sõjaväehaiglasse, kuhu need koguti pärast inimeste surnuks piinamist luure erinevates allüksustes ja kust need seejärel saadeti massihauda.

Moustafa sõnul tõid ühishauda laipu ka Damaskuse munitsipaalmatusebüroo töötajad. "Meil oli võimalik rääkida inimestega, kes töötasid nende massihaudade kallal ja kes nüüd on Süüriast põgenenud või kellel meie aitasime põgeneda," ütles Moustafa.

Tema rühm on rääkinud ka buldooserijuhtidega, kes olid sunnitud haudu kaevama ja korduvalt käsu alusel surnukehade peal sõitnud, et neid paremaks mahutamiseks kokku suruda ja seejärel poriga katta.

Moustafa väljendas muret, et hauaplatse ei valvata ning rõhutas, et need tuleb säilitada, et kaitsta neid kui tõendeid tulevase uurimise jaoks.