Justiitsministeerium on valmis saanud seaduseelnõu, millega muu hulgas tahetakse suurendada kohtulahendite avalikustamist. Kohtupidamise suurema avalikustamise ettevalmistamisega on justiitsministeerium tegelenud mitu aastat.

Ühe asjana hakatakse avalikustama jõustumata kohtulahendeid, kuid selleks kehtestatakse selgemad reeglid isikuandmete kaitseks, näiteks asendatakse osaliste, kes ei ole süüdistatavad, initsiaalid suvaliste tähemärkidega ning võetakse lahenditest ära muid isikuandmeid, näiteks elukoht.

Kehtiva seaduse järgi avalikustatakse üksnes jõustunud kohtulahendid. Eelnõus märgitakse, et see on nähtavasti vastuolus põhiseadusega, mille järgi kohtulahendid on avalikud ja põhiseaduse tekstist ei tulene erisust kohtulahendi avalikkuse osas lahendi jõustumise alusel.

"Praegune olukord tähendab seda, et kohtute tööd on keeruline kajastada ajakirjandusel ning raske analüüsida ka õigusteadlastel, kuna kohtuasjades, kus otsus on vaidlustatud, esialgset lahendit ei avalikustata. Teisalt on menetluse osalistel, kes ei ole kriminaalasjas süüdistatavaks, vaja igakordselt eraldi taotlus teha kohtule, et nende isikuandmed avalikus kohtulahendis varjataks. Sageli inimesed ka seda õigust ei tea ja see toob kaasa nende isikuandmete põhjendamatu avalikustamise, mis on eriti kahetsusväärne kannatanute kohtlemise seisukohast," seisab seletuskirjas.

Eelnõu järgi avalikustatakse kõik kohtuotsused Riigi Teatajas kohe pärast avalikku teatavakstegemist ilma, et peaks ootama lahendite jõustumist.

Avalikustamisele kuuluvad ka osa täitevkohtuniku määruseid, mis annavad ühiskonnale võimaluse aru saada, kuidas kohtud lahendavad näiteks karistusest ennetähtaegse vabastamise asju, märkis ministeerium. Avalikustama hakatakse ka tühistatud lahendeid, mille osakaal kõigist lahendistes on siiski väike (0,4 protsenti).

Eelnõu järgi tuleb avalikustada ka kõik riigikohtu lahendid, sealhulgas need, mis kriminaalasja menetlust ei lõpeta. Lahendite avalikustamisel tuleb riigikohtul endal hinnata, kas ja millises osas võiks kohtulahendi avalikustamine edasist kohtueelset menetlust kahjustada. Juhul, kui lahendi täies mahus avalikustamine riigikohtu hinnangul ülemääraselt kohtueelset menetlust kahjustaks, võib riigikohus lahendi avalikustamisel kohtueelset menetlust kahjustavad osad lahendist kinni katta.

"Samuti avab lahendite senisest laiem avalikustamine võimaluse heita pilk ka nende kohtuasjade lahendamisse, kus asi lahendatakse ilma istungita kirjalikus menetluses," seisab seletuskirjas.

Jätkuvalt ei avalikustata kohtulahendeid, mis on tehtud kinnises menetluses. Lisaks asjas, kus lõpliku lahendi teeb riigikohus, saab avalikkus maa- ja ringkonnakohtu lahendi sisu teada üksnes riigikohtu lahendis sisalduva referaadi ulatuses.

Muudetakse ka kohtuistungi avalikkust piirava määruse vaidlustamist. Praegu taolist määrust vaidlustada ei saa, eelnõu järgi saab määrust vaidlustada ühes kohtuastmes. Otsuse kaebuse kohta teeb seejärel ringkonnakohus, mille otsust enam vaidlustada ei saa.

Isikuandmete kaitsmise reegleid muudetakse

Avalikustamisel hakatakse kohtulahendites isikunimesid asendatama tähemärkidega ehk pseudonüümitakse ilma et inimene ise peaks kohtult seda taotlema. Süüdistatava nime ei varjata, õigeksmõistetul on võimalus taotleda oma nime kohtuotsusest eemaldamist.

Eelnõu järgi võetakse seadusest välja isikuandmete asendamine initsiaalidega ja täpsustatakse, et avalikustamisele kuulub ka süüdistatava juriidilise isiku registrikood.

Alaealise süüdistava ja avalikustamisele mittekuuluvate teiste isikute nimed tuleb asendada tähemärkidega. Alaealise süüdistatava nimi ja isikukood avalikustatakse juhul, kui avalikustatav kohtulahend on vähemalt kolmas, milles alaealine on kuriteos süüdi tunnistatud.

Isikute, kes ei ole süüdistatavad, nimed ja muud isikuandmed asendab kohus
suvaliste tähemärkidega. Initsiaale enam ei kasutata ning need asendatakse suvaliste tähemärkidega. Põhjenduseks tuuakse, et initsiaalid ei võimaldanud isikuandmete täielikku pseudonüümimist ja kohtulahendid olid seostatavad konkreetse isikuga. Samas ei tohi tähemärkide kasutamine muuta lahendit arusaamatuks, näiteks ei saa kõigi nimede asemel kasutada ühtviisi tähemärki X.

Muus osas jääb senine regulatsioon kehtima, süüdistatava nimi kuulub arvutivõrgus avalikustamisele ka jõustumise ootel kohtuotsustes ja avalikustamisele kuuluvates kohtumäärustes. Samuti tuleb avalikustada juriidilisest isikust süüdistatava nimi ja registrikood.

Kuivõrd õigeksmõistetu nime avalikustamisel võib tekkida ka oht tema eraelu puutumatusele, sest tema nime seostatakse konkreetse kuriteoga, siis nähakse õigeksmõistetule ette võimalus taotleda kohtult oma nime avalikustamise lõpetamist veebilehel avalikustatud kohtulahendis. Kohus peab taotluse alusel õigeksmõistetu nime ja muud isikuandmed asendama tähemärkidega. Õigeksmõistetul on õigus esitada taotlus ainult täieliku õigeksmõistmise korral.

Muudetakse menetlusvälise isiku toimikuga tutvumise tingimusi

Eelnõu järgi saaks menetlusväline isik, kellel on selleks õigustatud huvi, asja arutanud maakohtu loal pärast kohtumenetluse lõppemist tutvuda kohtutoimikuga. Kohus võib taotlejalt nõuda õigustatud huvi tõendamist.

Kohtutoimikuga tutvumisest keeldumine otsustatakse määrusega, mille peale on õigus esitada määruskaebus.

Menetluse ajal kohtutoimikule ja kriminaaltoimikule juurdepääsu eelnõuga ei muudeta.

Kohtud otsustavad juba praegu kohtutoimikutega tutvumise lubamise üle, tegu on seadusemuudatusega, mis ei muuda kehtivat praktikat, kuid teeb selle üheselt mõistetavaks, märgitakse eelnõus. Eelkõige annab lisatav säte ajakirjanikele võimaluse esitada toimikuga tutvumise taotlus avalikkuse tähelepanu all olevas kohtuasjas, kuid taotluse võivad esitada ka kõik muud isikud, kellel on selleks õigustatud huvi. Näiteks ajakirjanikud peavad põhjendama, et neile huvi pakkuvad toimikud sisaldavad üldist huvi pakkuvat teavet.

Kui toimikus olev või selle juurde kuuluv menetlusdokument sisaldab andmeid, mille suhtes on seadusega nähtud ette juurdepääsupiirang (riigi- või ärisaladuse või salastatud välisteabe kaitseks, kõlbluse või perekonna- või eraelu kaitseks, alaealise või kannatanu huvides, õigusemõistmise huvides jne), võimaldatakse dokumendiga tutvuda osas, milles see ei sisalda piiratud juurdepääsuga teavet.

Näiteks aastal 2022 esitati toimikuga tutvumiseks 217 taotlust, millest rahuldati 200.

Istungi kinniseks kuulutamise põhjuste nimekirja ei laiendatud

Prokuratuur tegi eelnõu kooskõlastusringil ettepaneku, et kohtuistungi võiks kinniseks kuulutada ka riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks, lisades, et nende ettepanekut toetab ka kaitsepolitsei.

Justiitsministeerium jättis ettepaneku arvestamata, märkides, et kohtupidamise avalikkus on põhiseaduse mastaabiga väärtus ning erandid näeb samuti ette põhiseadus. "Just ja eriti riigivastaste kuritegude arutamisel tuleb kohtupidamise avalikkust hoolega järgida, et mitte tekitada muljet, nagu Eestis toimuksid salajased poliitilised protsessid teisitimõtlejate vaigistamiseks," põhjendas ministeerium.

Kehtiva seaduse järgi võib kohus istungi kuulutada osaliselt või täielikult kinniseks riigi- või ärisaladuse või salastatud välisteabe kaitseks, kõlbluse või perekonna- ja eraelu kaitseks, alaealise või kannatanu huvides; õigusemõistmise huvides, sealhulgas juhul, kui kohtuistungi avalikkus võib ohustada kohtu või kohtumenetluse poole või tunnistaja julgeolekut. Et kohtuistung kinniseks kuulutada, peab kohus tegema määruse kas omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel.

Eelnõu läheb nüüd valitsusele arutamiseks.