Saatejuhi küsimusele, kas olukorda Euroopas ja maailmas võib võrrelda 1938. aastaga, nagu on teinud välisminister Margus Tsahkna, vastas Vseviov, et paralleeliks võib tuua loendamatult palju aastaarve. "Jah, selles on oma tõetera, aga see on alati ka nüanssides erinev. Kui see oleks nii lihtne, siis oleksid kõik ootamatused täiesti välistatud, sest teaksime, millega see lõpeb," nentis Vseviov. 

"Jah, me võime neid võrdlusi tuua, leiame sealt midagi hoiatavat. Sellesse peab suhtuma suure tõsidusega. Aga me võime sattuda lõksu, kui hakkame sealt otsima üksüheseid paralleele."

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) otsuse kohta lõpetada koostöö Iisraeli ülikooliga ütles Vseviov, et otsuse sündimise eellugu tema täpselt ei tea, kuid oluline on, et sündmuste kaalukus sõltub nende kontekstist. Vseviov märkis, et kui mingi teine ülikool oleks lõpetanud koostööleppe mõne teise riigi ülikooliga, poleks sel suurt tähtsust.

"Aga kontekst on määrav. Selle puhul ongi nii palju küsimusi, mis on fundamentaalsed, kordades suuremad ja olulisemad kui see otsus. Miks taoline otsus? Miks taoline otsus, mis puudutab reaktsiooni sündmustele, mis leiavad aset Lähis-Idas. Miks ei ole taolist reaktsiooni näiteks uiguuride või kurdide puhul, keda Türgi valitsus notib, vabandust väljenduse eest, nii nagu jaksab?" küsis Vseviov. 

Vseviov märkis, et küsimusi tekitab propagandistlik aspekt nii noorte inimeste kui ka soliidsete ajakirjanike puhul. "Kui ma loen, et Eesti Kunstiakadeemia on judenfrei ja tean, et samal ajal ka mul oli ettekanne Boris Bernsteini 100. sünniaastapäevale peetud konverentsil selles samas ülikoolis, siis on see täielik pudru ja kapsad."

Võrdlused Lähis-Idas toimuva ja holokaustiga on absurdsed, märkis Vseviov. "Mis teeb muret – see on täielik ajalootundmatus."

Ühe lepingu lõpetamine on omaette lugu, kui see ei paigutuks laiemale foonile, ütles ta. 

Vseviov märkis, et Iisraeli ülikoolid on ka Lähis-Ida ainsad demokraatlikult juhitud ülikoolid, mille vaated langevad kunstiakadeemia ja lääne ülikoolidega ka palju kokku. "Noored inimesed peavadki olema radikaalsemad ja vasakpoolsemad. Mis teeb kurvaks, siis see, et lähtuge faktoloogiast. Kontrollige neid arve. Kui nimetate, et hukka on saanud nii-ja-nii palju inimesi, siis ärge tuginege ainult ühele allikale, võrrelge neid arve."

"Halb on see, et see reaktsioon ja möll on valikuline. Kui sa oled seda meelt, kui sa oled vasakpoolne, siis ole kõikide ilmingute suhtes. Ära tee seda valikut, et millegipärast oled valinud ühe objekti," rõhutas Vseviov.

Küsimusele, kas ka Eestis on nüüd olemas ülikoolid, mida võib pidada vasakpoolsemaks või parempoolsemaks, vastas Vseviov, et oma vaadetelt võib olla nii vasak- kui parempoolne, aga lähtuda tuleb faktidest.

Ideoloogiline võitlus on Iisraeli vaatevinklist kaotatud, kuid miks see nii on, on arusaamatu, rääkis Vseviov. "Kas see on mingi geneetiline antisemitism? Ma ei oska öelda. See oleks ju täiesti normaalne, kui võtad ühe poole, siis too ära ka mitu raketti sellel päeval lendas Iisraeli territooriumile. Ja neid on ju olnud päevades sadu. Siis on ühe poole informatsioon, teise poole informatsioon," lausus ta. 

Saatejuhi küsimusele, kas kaalukausi muutuse taga võib olla Euroopasse kolinud moslemite hulk, vastas Vseviov jaatavalt ja märkis, et ka USA valimiste puhul oli näha, et varem demokraate toetanud valijad ei olnud rahul Bideni tegevusega Lähis-Idas ja kaldusid vabariiklaste poolele. "Seal taga on ka rahad, seda peab arvestama," ütles ta ja märkis, et paljud ülikoolid elavad Araabia riikide sponsorrahadest.

"Kui me mõtleme, kui palju on ülikoole, poliitilisi parteisid, kes ei ole absoluutselt nõus Netanyahu poliitikaga, aga lähtuvad ikka kõik sellest, et sellel rahval on ajalooliselt õigus seal elada ja mitte kunagi ükski juhtiv Iisraeli partei ei ole deklareerinud, et hävitavad kõik palestiinlased, araablased. Üldse tasub vaadata poliitilisele kaardile ja vaadata, milline Iisrael seal on," rääkis Vseviov.

Vseviov märkis, et rääkis EKA rektori Mart Kalmuga napilt enne saate algust, kuid soovitusi selle osas, kuidas olukorras edasi liikuda, talle anda ei saa, kuna pole otsuse taustaga piisavalt kursis. "Ma arvan, et Mart Kalm on nii tark inimene, et ta leiab enda jaoks ise sõnumi."