Prokuratuurist öeldi agentuurile LETA, et kriminaalmenetluse algatamise aluseks sai tõik, et Rail Balticu projekti elluviimise eest vastutavad valitsusametnikud võisid Rail Balticu taristurajatiste ehitusega seoses tekitada suurt kahju riigieelarvele.

Praegu pole veel menetlusega seoses konkreetseid ametnikke ega inimesi nimetatud. Peaprokuröri otsusega anti kriminaalmenetlus uurimiseks üle korruptsioonitõrjebüroole.

Täpsemat teavet käimasoleva kriminaalmenetluse kohta uurimise huvides veel ei avaldata.

Läti valitsus jõudis 10. detsembril põhimõttelisele kokkuleppele Rail Balticu esimese järgu teostamise stsenaariumi osas.

Balti riikide kõrgeimate kontrolliasutuste läbi viidud Rail Balticu projekti olukorra uuringu aruande kohaselt puudub praegu Rail Balticu raudtee toimimise ja juhtimismudeli osas selgus.

RB Raili värskeima info kohaselt võivad Rail Baltica esimese järgu ehituskulud Baltimaades ulatuda 14,3 miljardi euroni, neist Lätis - 5,5 miljardit euroni, kuid tehniliste lahenduste optimeerimise ja muude kulude vähendamise tulemusena saab kokku hoida kuni 400 miljonit eurot.

Raudtee ehitamise kogumaksumus Baltimaades võib ulatuda 23,8 miljardi euroni. 2017. aastal plaaniti projekti elluviimisele kulutada 5,8 miljardit eurot.