RB Raili juht: Rail Balticu ehituse peatamist Lätis pole arutatud

Kui Läti valitsus ootab RB Raililt kokkuhoidu, peab ka valitsus tegema valikuid, milliseid tegevusi rahastatakse, ütles RB Raili juhatuse esimees Marko Kivila ERR-ile.
Rail Balticu ehitamiseks loodud Balti riikide ühisettevõtte RB Rail esindajate ja Läti valitsuse vahel on juba mõnda aega pinged. RB Rail soovib, et valitsus looks selgust üheksa miljoni euro ehk tänavuse Läti-poolse osamaksu kohta. Kui selle rahaga viivitatakse, lubab ettevõte peatada Lätis osa kiirraudtee esimese etapi ehitamiseks vajalikke töid.
Läti peaminister Evika Silina omakorda ütleb, et tema väljapressimisele ei allu ja teemat ei saa valitsuse istungi päevakorda võtta enne, kui on näha RB Raili poolne vähemalt 20-protsendine kokkuhoid. Nüüd on RB Raili nõukogu võtnud 20. veebruarini aja maha. Kui valitsus selleks ajaks otsust ei tee, otsustab RB Raili nõukogu, millised projekteerimistööd tegemata jäävad.
Marko Kivila, Rail Balticu puhul oleme harjunud suurte summadega – sajad miljonid ja isegi miljardid eurod. Nüüd aga võib projekt viibida üheksa miljoni pärast. Mis raha see õieti on?
RB Rail saab raha kokku neljast allikast: Euroopa Liit, kes annab valdava osa finantseeringust, siis Eesti, Läti ja Leedu.
RB Raili eelarve koos käibemaksuga on 21 miljonit eurot ja üheksa miljonit sellest on Läti riigi aastamaks. Läti osa on Eesti ja Leeduga võrreldes mõnevõrra suurem, sest Lätis on RB Rail vastutav ka põhitrassi projektijuhtimise eest, mis näiteks Eestis on antud osaühingule Rail Baltic Estonia.
Üheksa miljonit eurot kokku on seotud nii administreerimise kuluga, mis on jaotatud kõigi Balti riikide vahel kolmeks ja osaliselt komisjoni poolt kaetud. Need on palgad ja juhtimiskulud. Teine osa on tegevused Lätis.
Seda finantseeringut on vaja, et katta palgakulusid ja ka osaliselt projektidele tehtavate ekspertiiside kulusid. Kui katet nendele kulutustele ei ole, siis ei saa ka projektijuhtimist teostada.
Olete öelnud, et 900 000 eurot on Lätil veel tasumata ka eelmise aasta kulude eest.
Läti on alati finantseerinud RB Raili jooksva aasta sees, mis tähendab, et erinevalt Eestist ja Leedust pole need kulud olnud kajastatud Läti riigieelarves. Läti on alati teinud otsuse sama aasta sees. Uus on aga see, et Läti valitsus pole veel teinud otsust ka lõppenud aasta kulude suhtes. 900 000 eurot on maksmata ja see on tekitanud küsimuse, kas Läti valitsus ikka on nõus kandma ka 2025. aasta kulud, mis on üheksa miljonit eurot.
Kas Eesti ja Leedu on oma kohustused täitnud?
Eesti ja Leedu on kandnud nii eelmise aasta kulud kui ka näinud oma riigieelarves ette tänavuse raha RB Raili tööks. Eesti ja Leedu suhtes on meil kindlus olemas, meie eelarve on neile aktsepteeritav.
Eesti osa on umbes kuus miljonit eurot, samasse suurusjärku jääb ka Leedu panus. Põhjus, miks Läti osa on üheksa, on esiteks käibemaks: kuna oleme valdavalt Lätis baseeruv ettevõte, siis iga riik katab iseenda käibemaksu osa. Ja teine erisus on see, et erinevalt Eestist ja Leedust teostame Lätis täiendavat ülesannet.
Rail Balticu teemat on Läti valitsus arutanud mitu korda, ka teie esindajad on osalenud. Peaminister Evika Silina leiab, et RB Raili tegevus on praegusel kokkuhoiuajal liiga kulukas, te peaks olema säästlikumad ja vähemalt viiendiku rahast kokku hoidma.
Minul on informatsioon, et Läti transpordiministeerium on eelmise aasta kulude kandmisega nõus, aga lihtsalt see küsimus tuleb lahendada 2025. aasta kuludega komplektis. Mis puudutab RB Raili enda tegevuskulusid, siis Läti valitsusel võib tõesti olla huvi nende vastu. Omalt poolt oleme viimaste kuude jooksul andnud ammendavalt selgitusi nii Läti transpordiministeeriumile kui ka valitsusele. Seni loodame, et kulud on lätlastele aktsepteeritavad, sest Eesti ja Leedu on need ju heaks kiitnud.
RB Raili praegune juhatus on üle kahe aasta kulusid vähendanud ja mina ütleks omalt poolt, et oleme jõudnud punkti, kus enam pole võimalik kokku hoida nii, et me ei jäta mõnd ülesannet täitmata. Alati saab teha otsust, et mõni ülesanne lükatakse edasi kas järgnevatesse aastatesse või siis üldse mitte täita. Meil on lihtsalt vaja selgust, milline on siis sobiv eelarvepiir Läti valitsuse jaoks.
Transpordiministeeriumi esindajad on arvatanud, et kuue ja poole miljoniga peaks saama hakkama.
Kui üheksa miljoni asemel saame valitsuselt kuus ja pool, peame üle vaatama selle aasta eelarve ja üritama sobitada kulud vastavasse piirmäära. See võib tähendada siis ka seda, et mõne tegevuse me peame kas edasi lükkama või ära lõpetama.
Mida see tähendab? Kas on oht, et Lätis ei alga põhitrassi ehitus Riiast Leedu poole ka tänavu?
Usun, et valitsus veebruari esimestel nädalatel siiski otsuse teeb. Et ei tekiks olukordi, kus me oleme mingisuguse kulu kandnud, mida hiljem ei aktsepteerita, on RB Rail juba selle aasta alguses teinud otsuse, et lükkame mistahes Läti riigi poolt kantavad kulud tulevikku ehk aega, mil on selgus, kas neid kulusid saab kanda või mitte.
Kogu Rail Balticu ehituse peatamist Lätis pole arutatud ega hakata arutama. Küsimus on ikkagi praegu RB Raili opereerimise kuludes. Lätis pole päevakorras ehitusega seotud ja Euroopa Komisjoni rahastatud tegevuste peatamine, sest need kulud on eelarves ette nähtud.
Juhul, kui Läti valitsus otsustab finantseerida vähem kui need üheksa miljonit, mida oleme küsinud, siis sõltub edasine nii summast kui ka valikutest, millised tegevused rahastatakse. Kui kinnitatakse administreerimiskulud, siis kaalume näiteks projektijuhtimise kulude kärpeid. Kui aga läheb vastupidi ja kiidetakse heaks projektijuhtimise kulud, peame muutma juhtimiskulude eelarvet.
Loodan väga, et valitsus ei otsusta anda meile lihtsalt ühe summa, vaid kinnitab valdkonnad, mille täitmist selle eest oodatakse.
Nii et ehitamine Lätis sel aastal kindlasti seisma ei jää. Juhtuda võib aga see, et kui pole raha projekteerimise projektijuhtimiseks, võib projekteerimine edeneda aeglasemalt kui kavandatud.
Kas projekteerimise venimine tähendab, et meie ehk Eesti poolset suunda Riiast hakatakse ehitama veel hiljem?
See ikkagi sõltub sellest, mida Läti valitsus heaks kiidab ja mida mitte. Mina loodan, et vajalike tööde tegemine saab toetust ja projekteerimise projektijuhtimisega on võimalik jätkata.
Kas Riia ühenduse suhtes on nüüd selgus majas? Lennujaama ühendus kiirraudtee põhitrassiga oleks 300 miljonit eurot kallim keskraudteejaama viivast teest. Või jäetakse need praegu üldse kõrvale ja Rail Balticu rongile pääseb Salaspilsis?
Detsembris otsustati, et Läti valitsus soovib teha analüüsi, kummalt poolt, juhul kui üldse pealinna ühendada, oleks kasu Läti riigile suurem ehk milliseks kujuneb majanduslik mõju. Kuni pole selge, kumb nendest ühendustest on kasumlikum, ei plaanita ühtki otseühendust. Kindel on, et ühendus Riiaga luuakse olemasoleva raudtee abil Salaspilsist.
2030. aasta üha läheneb, aga alles vaieldakse. Lätis algab põhitrassi ehitus alles kevadel, kuigi lubati juba mullu. Kas sel moel ikka jõutakse tähtajaks valmis?
2030 on väga sportlik tähtaeg, nagu on Eestis seda nimetatud. Tehniliselt on olenevalt riigist loomulikult väga palju väljakutseid, aga ma arvan, et kõige suurem küsimus on, kas finantseering, mida selline ajagraafik nõuab, on võimalik tagada sellises tempos. Kas täpselt siis, kui on vaja ehitada põhitrassi teatud riigis, on see raha tõesti olemas ja võtta.
Kuna meil praegu lõpeb olemasolev Euroopa Liidu finantseerimisperiood ja järgmine, mis näeb ette projekti rahastamist, algab 2027. aastal, siis on küsimus pigem selles, kas vahepealsetel aastatel on riigid nõus ja suutelised finantseerima seda ehitust iseseisvalt ja vajalikus mahus.
RB Rail plaanib veebruaris esitada valitsustele ettepaneku, milliseid rahastamisvõimalusi võiks kasutada ja selle pinnalt saavad valitsused teha otsuse, kuidas finantseerimist tagada.
Lätis on nii parlamendikomisjoni aruandes, riigikontrolli ülevaates kui ka mujal kritiseeritud Rail Balticu projekti juhtimist nii palju, et tekib küsimus, kas vastutuse peavad võtma ainult ministeerium ja poliitikud, kes on seimi ülevaadetes lausa nimeliselt välja toodud, või peaks peeglisse vaatama ka RB Raili juhid?
Juhtimismudel on minu meelest pika habemega teema. Alles eelmise aasta alguses allkirjastasime rahvusvahelise kokkuleppe, mis sätestab, mida on äriühing kohustatud tegema. Kui Eestis ja Leedus on rakendatud uut juhtimismudelit, mis näeb ette, et kohalik valdusettevõte ehk Rail Baltic Estonia vastutab nii projektijuhtimise kui ka ehitamise eest, siis Lätis seda otsust vastu ei võetud. Küsimus on pigem selles, kas Lätis võidakse samuti see otsus teha ning minna üle Eesti ja Leedu mudelile. Mingit uut struktuuri Rail Balticu ehitamiseks RB Raili kõrvale või asemele pole minu teada plaanis teha.
Parlamendi raport toob välja juhtimise puudujäägid ja kui vaadata, kuidas projekt on ajaliselt kulgenud, saab nendega osaliselt nõustuda. Tuletan meelde, et see raport käsitleb ajavahemikku 2014 kuni praeguseni, kuid, nagu ütlesin, muudeti eelmise aasta algul projekti juhtimismudel ära. Läti jaoks võivad muudatused tähendada seda, et nemadki lähevad uuele süsteemile üle.
Toimetaja: Merili Nael