Gaasijaama plaaniva Enefiti juht: lõpp-punkti peame panema 2040. aastasse
Riigile kuuluv energiaettevõte Enefit Power plaanib 2029. aastaks ehitada Narva uue 100 MW võimsusega vesinikuvõimekusega gaasielektrijaama. Samas tõdeb ettevõtte juht, et pärast 2040. aastat, mil maagaasi ei või enam elektritootmiseks kasutada, ei pruugi jaama käitamiseks olla piisavalt vesinikku ega biogaasi.
Uus 100-megavatine vesinikuvõimekusega soojuselektrijaam peaks kerkima Narva Balti elektrijaama kompleksi. Jaam rajatakse Eleringi välja kuulutatud sagedusreservi hanke vastu. Mitu korda on kõlanud rusikareegel, et üks megavatt gaasijaama võimsust maksab 1,25 miljonit eurot. Kas te kavandate siis 125 miljoni eurost investeeringut?
Need rusikareegleid on alati rusikareeglid, meie näeme oma arvutustes natukene odavamat hinda. Aga lähtume sellest, et moodsad gaasijaamad tõesti maksavad nii palju.
Millal see jaam valmis võiks saada?
Jaama valmimiseks on mitu olulist vaheetappi. Esiteks peame oleme kindlad, et kui me midagi tellime, siis kõik need seadmed jõuavad õigeks ajaks kohale. Lisaks pean vaatama, kas on vaja teha planeeringus muutusi ja keskkonnamõjude hinnangud. Meie enda nägemuses saaks jaam kõige varem valmis 2029. aasta esimeses kvartalis.
Ja see on ka umbes see aeg, mis ajaks Elering oma hankel neid juhitavaid võimsusi ootab?
Elering ootab juhitavaid võimsusi palju varem. Hankest lähtub, et neid võimsusi tuleks pakkuda juba 2025. aasta teises pooles. Küsimus on selles, et kuskohas on need võimsused, mis siis sinna hankele kvalifitseeruvad.
Elering loodab sagedusreservi hankest kokku 500 megavati jagu juhitavat tootmisvõimsust. Kas Eesti Energia osa sellest saabki olema 100 megavatti või on teil plaane, millest me veel kuulnud ei ole? Ehk kas teie poolt võiks kuhugi tulla veel mõni gaasielektrijaam?
Eesti Energia vaade on olnud juba aasta tagasi sarnane, et saja megavati ümber on miinimum. Meie huvi on kindlasti omada suuremaid võimsusi, kui sada. Kas selleks hankeks või mõneks teiseks hankeks, selle ma jätan hetkel avatuks. Kindlasti on meie ambitsioon olla uute gaasijaamadega palju suuremas osakaalus Eesti turul.
Sest kui teie taristut vaadata, siis saaks rajada kasvõi sama suure jaamaga näiteks Irusse.
Taristu vaatevinklis on Eesti Energial kindlasti väga suured eelised teiste ees. Meil on ka Auveres olemas elektriliitumised. Nii et neid kohti, kuhu me saaksime uusi gaasijaamasid panna on mitmeid.
Aga mis on piirang? Missugune on see äririsk, mis piirab Eesti Energial kas või kogu 500 megavatti täis pakkuda?
Siin on kindlasti väga mitmeid asjaolusid. Enne tuleks lahendada ära, mis on ikkagi Kiisa elektrijaama roll. Kiisa elektrijaam oma 250 megavatise võimsusega tuleb ühel hetkel turule. Ja küsimus on selles, et kas me siis ei ole juba piisavat turumahtu täis saanud. Ja see omab väga suurt mõju erinevatele turgude. Nii sagedusvõrkude turule kui päev ette turule.
Teine on kindlasti finantsiline tasuvus. Mida rohkem tuleb Eestis taastuvat elektrit, seda vähem saaksid gaasijaamad töötunde. Peame täpselt vaatama Excelis, kas on üldse väga suure mahuga gaasijaamade pargi ehitus tasuv.
Ja kolmandaks, kui me vaatame Eleringi sagedushanke tingimusi, siis ka riigihangete registrist lähtub terve rida küsimusi, mis ei ole täna veel lõplikult vastatud, mis ka ärilise otsuse tegemiseks väga suurt rolli omavad.
Näiteks?
Seal on juriidilisi küsimusi tohutult palju, ma ei taha sinna süveneda. Sest et kõik, mis on CfD (Contract for Difference) dokumentatsiooniga seotud, vajab veel täpsustamist. Seal on teatud riskide jaotused, riskid, mis on seotud ka jaamade valmimisega. Pluss kogu see hinnavalem. Seal on päris palju veel lahtisi otsi. Nii et me loodame, et järgmise aasta alguses saavad need ka täpselt vastatud.
Vaadates turgu ja sedasama hanget, kas te peate tõenäoliseks, et eesmärk saada 500 megavatti täiendavat võimsust täitub?
Kindlasti selline terve skepsis võiks siin mängus kaasas olla. 500 tundub väga ambitsioonikas.
Kindlasti tasub vaadata, mis on nii-öelda teine parim lahendus Eestile. Meie oma saja oleme välja öelnud. Kui teised turuosalised samasuguse kommunikatsiooni annavad, siis oskame paremini hinnata, kas 500 tuleb täis või mitte.
Teie ütlesite, et Eesti Energia vaates oleks sada megavatti miinimum. Sinna hankesse saab pakkuda vähemalt 25 megavatise võimsusega jaamu. Kust jookseb see tasuvuse piir, ehk kui väikest jaama on veel mõistlik rajada?
Jaama suurus tasuvusele ei olegi nii oluline, kui see, mis on see toetuse maksmise periood. Kui me vaatame tänaseid hanketingimusi, siis me juba alguses ütlesime, et 2025. aasta lõpus suure tõenäosusega uusi jaamasid ei tule. Kui meie tuleme oma jaamaga 2029. aastal turule, siis jääb meil ainult neli aastat toetusperioodi. Ja on väga suur küsimus, et kas või neli aastat on piisav, et see suur investeering tagasi teenida.
Kui see toetuse küsimus kõrvale jätta, siis kõige pikem aeg, kus saab selle tagasiteenimisega arvestada on kuni 2040. aastani. See on see hetk, mil energiamajanduse arengukava ja kliimaseaduse eelnõude järgi peaks gaasijaamades loobuma maagaasi kasutamisest. Sellest hetkest alates on teadmatust piisavalt palju, et selle pihta ühtegi äriplaani praegu koostada ei saa.
2040. aasta on kindlasti väga oluline verstapost.
On väga ebaselge, mis juhtub peale seda. On välja hõigatud teesid, et alates 2040. aastast fossiilne maagaas elektritootmises ei ole oodatud. Nähakse ette ka tehnoloogiaid, mis täna ei ole veel ennast tõestanud, näiteks süsiniku püüdmine gaasijaamades. See ei ole kindlasti äriliselt tasuv. Ja loomulikult gaasijaama ehitada kümneks kuni üheteistkümneks aastaks ei ole ilma toetuseta mõistlik.
Eesti Elektritööstuse liit, mille liige on ka Eesti Energia, juhtis energiamajanduse arengukava eelnõule tagasisidet andes tähelepanu Euroopa Komisjoni määrusele, kus seisab, et uutele gaasijaamadele on sätestatud taastuvate või vähese CO2 heitega gaasikütustele täielikule ülemineku tähtajaks 2035. aasta lõpp. Kuidas teie aru saate, kas uutes gaasijaamades tuleb fossiilsest maagaasist loobuda 2026. aasta või 2041. aasta alguseks?
Sagedushanke infovahetusest on välja tulnud uus nüanss, kus siis vesinikuvõimekus ei olegi enam keskne. Mis ei tähenda seda, et see tehnoloogia, mida meie ostame, ei oleks vesinikuvõimekusega.
Vesinikuvõimekuse tehnoloogia on täna täiesti olemas kuni 25-protsendilise kütuse lisamise ulatusega. Täiesti sada protsenti vesinikuvõimekusega jaamasid täna veel kommertsiaalselt turul ei ole. Esimesed piloodid olemas.
Ja teine pool sellest arvutusest on kindlasti vesiniku kättesaadavus. Ehk kui vesinikutaristut ehk seda toru 2035. aastal ei ole, siis puhtfüüsiliselt ei ole võimalik vesiniku sinna elektrijaama sisse panna. Seega on 2040. aasta üleminek taastuvgaasidele kõige realistlikum stsenaarium.
Aga kas Euroopa Liidu reeglid ka seda 2040. aastat lubavad?
Täna on kõige parim teadmine, et 2040 on mitmes Euroopa riigis sätestatud kui viimane üleminekuaasta. Kui ma vaatan Saksamaad, kus on siis üleminekuperiood sätestatud 2035-2040, siis ma kahtlen, et see oleks teistele riikidele kuidagi erinev.
Tuleme tagasi juba teie mainitud vesiniku juurde. Kui kõik läheb plaanipäraselt ja Saksa-Soome vesinikutorule leitakse ka rahastaja, siis võib see 2040. aastaks valmida. Omaette küsimus on, kas selleks ajaks jõuab torust haru ka Narva. Mis teie enda prognoos on, et millal jõuavad Narva vesinikuvood?
See on hea klaaskuuli küsimus. Elering on teinud sellise eelanalüüsi Soome-Eesti vahelise vesinikutoru jaoks. See on ilusti joonlauaga tõmmatud joon, kuhu on natuke sõrme ots peale jäänud. Ja see sõrmeots suunab toru Narvas kaugemale Lääne-Eestisse. Täna puudub meil teadmine, et sisemaine vesinikutoru Narva suunas tuleks.
Aga kuidas siis saab üldse arvestada, et Narvas elektrijaama vesinikuga köetakse? Sest kohapeal vesiniku tootmise võimet ei saa Narvas sellises mahus kunagi olema.
Tänaselt vaatevinklist on väga keeruline oma arvestustes eeldada vesiniku olemasolu suures mahus siin Ida-Eesti regioonis.
Ma saan aru, et vesinikuvõimekusega jaama ehitada on nõksa kallim. Miks te siis üldse sellise jaama hangite?
Täna on enamusel pakkujatel uued jaamad juba automaatselt kuni 25 protsendilise ulatusega vesinikuvõimekusega. Nii et tegelikult sa ostad täna juba vesinikuvõimekusega jaama. See funktsioon on sisulised nagu sees.
Räägime ka teisest kütusest ehk biogaasist. Energiamajanduse arengukava eelnõus lähtutakse veel sellest mõttest, et Eestis on potentsiaali toota terve teravati jagu biogaasi. See on kahtluse alla seatud ning kliimaministeerium on tellinud uue uuringu. Tuleb arvestada, et biogaasiga arvestatakse väga palju ka transpordis. Kas tasub arvestada sellega, et alates 2040. aastast on elektrijaamale piisavalt biogaasi?
Meie seda kindlasti sellises ulatuses praegu ei näe. Toome võrdluseks, et terve Saksamaa biogaasitoodang on praegu kümme teravatt-tundi.
On väga raske näha, kust kohast biogaas sellises mahus tuleks. 100 megavatine elektrijaam tarbib väga palju gaasi. On väga raske näha, kuidas biogaas selle probleemi laheneb.
Kui ma teiega siin niimoodi arutan, siis mulle jääb mulje, et äriplaani saabki teha kuni 2040. aastani. Aga veel enam, et selle äriplaani osaks peaks olema, et alates 2040. aastast võtame gaasijaama juppideks lahti.
Väga hea tähelepanek. Sõna otseses mõttes täna peamegi panema 2040. aastale sellise lõpp-punkti ja mõtlema, et kes on siis teisesel turul selle gaasijaama ostja. Tõest, nii see näib.
Ja ometi, kui me vaatame oma arengukavasid ja plaane, siis peaks alates 2040. aastast peaks gaasijaamade osakaal üha kasvama.
Meie arengukavades ongi väga huvitav dünaamika näha, kus praegune ajastu hästi volatiilne. Ja siis 2040. aastaks on kõik väga rahulik ja selge. Kuidagi selline mulje jääb.
Kas see arvestus on õige, et 100-megavatine gaasil töötav soojuselektrijaam pakub umbes 60 megavati jagu soojusvõimsust?
See sõltub loomulikult sellest tüübist, aga suures piiris jääme selle dimensiooni juurde. Ta võib isegi rohkem pakkuda.
See on oluline, sest Narva Soojus teatas novembri alguses, et kavatseb alates 2028. esimesest aasta esimesest septembrist osta soojusenergiat võimsusega 80-85 megavatti. Kuidas see gaasijaam Narva uude soojusmiksi sobitub arvestades, et ta töötab elektritootmiseks vaid loetud tundidel? Kas ta saab olema osa Eesti Energia pakkumisest sellesse soojushankesse?
Meie huvi on, et gaasijaam panustab Narva küttelahendusse. Ta kindlasti ei ole baasvõimsuse pakkuja, kuna sagedushanke loogikas aktiveeritakse teda Eleringi tahtel, mis tähendab seda, et ta ei ole kogu aeg töös. Seega saab tema roll olla nii-öelda vahesoojuse pakkuja ja kindlasti tema soojuse pakkumiseks on vaja sinna vahele veel soojusakumulatsioonipaaki, et tema töötunnid oleks võimalik efektiivselt ära kasutatud.
Aga millega te täidate ülejäänud soojamiksi? Sest minu teada ei plaani teised soojapakkujad Narva minna.
Meil on täna päris pikk nimekiri huvilistest, kes on tulemas Narva. Seega meie info on see, et huvilisi on. Ja kindlasti on ka meie huvi, et need huvilised lõpuks oma pakkumise teevad ja oma jaamadega tulevad. Mida rohkem konkurentsi, seda soodsam hind narvakatele.
Millega teie pakkumisele lähete?
Selle ma jätan täna enda teada.