Regionaalministeeriumi hinnangul ootavad Eesti piirkonnad riigilt suuremat tähelepanu ning ka riik vajaks kohapeal esindajat, kes vahendaks infot keskvalitsuse ja piirkonna vahel. Seepärast on Ida-Viru esindaja kogemust kavas laiendada üle Eesti ja riigi esindajate tööks saab piirkonna majanduse areng, selgitas regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais.

"Me jagaksime Eesti piirkondadeks ja igas piirkonnas oleks piirkonnajuht, kes tegeleks majanduse elavdamisega, vajadusel vaataks, kas vajalikud toetusmeetmed on olemas, kas piirkond saab nendest kasu, kas selle rakendamisel on mingeid tõrkeid ja käiks ka tegelikult pärisvalitsuse tasandil ja annaks ülevaateid, kuidas piirkonna majandusel läheb," rääkis Soomlais.

"Meil on tegelikult plaanis taolisi ametikohti luua kokku neli: Ida-Eesti piirkonda, Kesk-Eesti, Lõuna-Eesti ja Lääne-Eestisse," lisas asekantsler.

Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin arvab, et riiklike piirkonnajuhtide palkamine on õige samm. Ida-Viru esindaja tegevus parandas Iljini sõnul tunduvalt riigi ja maakonna vahelist kommunikatsiooni.

"Kõik need ettepanekud ja teinekord ka märkused, mis me siin kohapeal tegime, jõudsid oluliselt kiiremini valitsuse kabinetti, kui see oleks korraldatud läbi mingisuguse ametliku kirja. Olgem ausad, teinekord probleemiks on just see, et me liiga palju aega ootame, et midagi hakkab juhtuma ja siis, kui see hakkab juhtuma, siis on juba hilja."

Valitsuse endine esindaja Ida-Virumaal Jaanus Purga peab samuti piirkondlike esindajate määramist heaks mõtteks.

"Neil piirkondadel on kõigil piisavalt palju omapära, mida peab igasuguste otsuste tegemisel arvesse võtma ja mida vaatamata Eesti väiksusele ei saa kanda üle, et kui sobib Lõuna-Eestile, siis ilmtingimata sobib Hiiumaale ka. Nii et ma arvan, et see on hea mõte," sõnas Purga.

Samas väitis Purga, et piirkonnajuhtide töö tulemus peaks olema mõõdetav.

"Inimese või leibkonna sissetuleku kasv, töötuse määr, need võiksid olla paar sihukest näitajat. Ja need on kindlasti niisugused, millele aitavad kaasa muidugi mitte ainult ettevõtlus, vaid näiteks suurem riigi kohalolu, mida piirkondlik esindaja võiks, kui ta tugev vend on, läbi suruda. Võib-olla mõnda asutust ei panda mitte kinni, vaid tuuakse kuskilt Harjumaalt näiteks mõnesse muusse piirkonda," rääkis Purga.

Regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais lubas, et piirkonnajuhid saavad konkreetsemad eesmärgid.

"Me seame jooksvalt neid eesmärke ja kindlasti mõõdame tulemusi ka, et oleks ka kindel, et piirkonnal sellest inimesest kasu on. Praegu on konkreetset mõõdikut raske öelda, aga me kindlasti need seame."

Valitsuse esindajad või piirkonna juhid palgatakse konkursi korras. Asekantsler Sigrid Soomlaisi sõnul võetakse nad regionaalministeeriumi koosseisu ilmselt alates järgmisest aastast.