"Kindralleitnante pole Venemaal väga palju. Sellises auastmes ohvitser on mõne väeliigi juht või vastutab näiteks mõne väga suure piirkonna staabi eest. Nii kõrget ohvitseri tunneb Venemaal juba isiklikult president ja ka kogu riigi juhtkond," kommenteeris Saks teisipäeval toimunud Kirillovi ja tema abi tapmist pommiplahvatuses Moskva kesklinnas.

Selline aktsioon näitab, et Ukraina suudab tabada sihtmärke ka Venemaa tippešelonis, mis ongi toimunu suurim kahju, kuna demonstreerib, et Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) polnud suuteline rünnakut takistama. Samas tõi juhtunu avalikkuse jaoks uuesti meelde, et Venemaa pole suutnud Ukrainat juba ligi kolm aastat kestnud täiemahulise sõjaga oma kontrolli alla saada, märkis Saks

Rünnak rõhutab ka seda, et Venemaa juhtkonnal on vaja hakata tugevamini oma inimesi kaitsma. See aga kurnab ka FSB-d, mis peaks sisekaitsega tegelema, aga selle jõud on sõja tõttu suuresti ammendunud, rääkis Saks. Sellest annab tunnistust ka aasta algul Moskvas toimunud kontserdimaja rünnak. Kuigi rünnak toimus FSB baasi lähedal, suutis FSB reageerida alles mitu tundi hiljem, sest sealsed üksused olid viidud Ukraina okupeeritud aladele.

Arutledes Venemaa võimaliku vastusammu üle, leidis Saks, et ilmselt nimetatakse mõni nagunii kavas olnud rünnak Ukrainale kättemaksuks kindrali tapmise eest.

"Ei ole neil võimalik sahtlist välja võtta midagi sellist, mis oleks nüüd erakordne selles mõttes, et nad poleks seda varem kasutanud. Jääb ainult tuumarelv, mida nad ei kasuta. Kõik muu on juba käiku läinud," tõdes ta.

Venemaa pinnal toimunud diversioone on Ukraina eriüksused korraldanud sadu, kui mitte tuhandeid ning nad kasutavad selleks ära oma väga head Venemaa tundmist ja olemasolevaid kontakte, rääkis julgeolekuekspert. "Nüüd on lihtsalt tekkinud olukord, kus nad ka tohivad seda kasutada. Sest ega Ukraina enne suure sõja algust ei ole ühtegi rünnakut Venemaa territooriumil teadaolevalt läbi viinud," rääkis ta.

Uuel aastal on oodata rahukõnelusi

Kommenteerides üldist olukorda sõjas, tõdes Saks, et see on muutunud kurnamissõjaks, kus initsiatiiv on Venemaa käes ning Ukraina ei ole suutnud seda tagasi võtta. Küll on muutnud sõja poliitilist käiku Ukraina vägede sissetung Venemaa Kurski oblastisse, lisas ta.

Teiseks torkab aga silma lääneriikide ebakindlus ja soovimatus võtta strateegiline initsiatiiv enda kätte. "See tuleb selle aasta sees väga tõsiselt välja," rõhutas Saks. "Suutmatus võtta globaalsel poliitilisel tasandil initsiatiiv ja hakata Venemaad survestama – see on juhtunud tänu (USA presidendi Joe) Bideni administratsiooni peataolekule 2024. aastal. Nüüd on presidendivahetus veel omakorda süvendanud seda ebamäärasust. Kui see nüüd ei muutu, siis on väga raske eeldada, et see sõda võiks lõppeda kiiresti ja enam-vähem rahuldavate tingimustega," rääkis ta.

Saks ütles ka, et tõenäosus rahukõnelusteks kasvab, aga liikumine nende poole võib siiski kesta ka väga kaua. "Aga pigem see juhtub," märkis ta.

"Üks faktor siin ka see, et Ukraina saanud oma relvatööstuse nii kaugele, et on hakanud oma toodetud relvadega nüüd tõhusamalt ründama strateegilisi objekte Venemaa territooriumil. Nii näeme viimase kahe nädala jooksul uusi rünnakuid Venemaa nafta- ja relvatööstuse vastu," rääkis Saks. "Nii et kui Ukraina suudab näidata, et ta suudab Venemaad tõsiselt kahjustada, siis kuna Venemaa on ka ennast ikka väga tõsiselt välja kurnanud, võib see olla faktor, mis võib viia aasta keskel selleni, et aasta keskel hakatakse otsima läbirääkimiste võimalust."

Siiski on praegu lahtine küsimus, mis vormis need rahuläbirääkimised välja näeksid, lisas Saks. 

Intervjueerisid Margit Kilumets ja Sten Teppan.