Praegu kuulub riiklikku haiglavõrku 20 haiglat, mis omakorda jagunevad piirkondlikeks, üld- ja kohalikeks ning taastusravi haiglateks. Aastaks 2040 seatud haiglavõrgu arengusuundade järgi on tulevikus eriarstiabi kõikidele Eesti elanikele tagatud kahes piirkondlikus haiglas, millest üks asub Tartus ja teine Tallinnas.

Ülejäänud haiglad jääksid maakondliku vastutusega haiglateks, mille ülesandeks piirkonnast olenevalt jääb teatud kindlate teenuste tagamine valdavalt oma maakonna elanikele.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut ütles ERR-ile, et kõik haiglad maakondades jäävad alles, erakorralist abi saab ja eriarstide vastuvõtuarv peaks tulevikus suurenema. Vastavalt elanikkonna vananemisele ja elanikkonna arvule peaks kodulähedased vastuvõtud olema kättesaadavad, lisas ta.

Tartus jätkab piirkondliku haiglana ülikooli kliinikum, kuid Tallinnas täidaks üldhaigla rolli Tallinna ühendhaigla.

Ehk praegused Tallinna haiglad, millest kolm linnale ja üks riigile kuulub, on plaan liita, selgitas Sikkut.

Ühendhaigla juriidiliseks kehaks oleks aktsiaselts ning osanikeks nii riik kui ka linn, ütles Tallinna abilinnapea Karl Sander Kase. "Uus haigla, mis liidab olemasolevad, see uus haigla tekib nende funktsioonide ja pädevustega, mis täna nendes haiglates olemas on. Et ei tekitata uusi asju juurde, aga samas ei vähendata ka," selgitas ta.

Kase sõnul eeldaks aga seesugune ühendamine siiski ka edasiminekut uue meditsiinilinnaku ehitamisega Lasnamäele.

"Haiglavõrgu arengukavasse sai täiendus, mis seab siis Tallinna uue haigla üheks prioriteediks. Loodetavasti me saame uue aasta alguses sellisele kokkuleppele, et riik suudab anda mingi rahalise perspektiivi uue haigla hoone jaoks ja sellisel juhul on Tallinnal midagi arutada ka selle uue ühendhaigla osas," rääkis Kase. "Kui investeeringute osas kokkuleppele ei jõua, siis sellisel juhul oleme kokku leppinud, et uue aasta alguses arutame seda, et liita Tallinnale kuuluvad haiglad, et konsolideerimine igal juhul toimub."

Sikkuti sõnul ei ole Tallinna haiglate ühendamise otsus otseses seoses meditsiinilinnaku ehitamise otsusega.

Riigi eelarvestrateegias aastani 2028 Tallinna uue haigla rahastamisega arvestatud pole, kuid vajadus kaasaegse meditsiinilinnaku järele on ministri sõnul olemas:

"Sotsiaalministeeriumi plaanides uue haiglahoone rajamine on tegelikult olnud ju pikalt, kui me vaatame nii hoonete amortiseerumist, seisukorda, renoveerimiskulu võrreldes uue hoone ehitamisega, tegelikult kõik ta viib loogilise järelduseni, et uut meditsiinilinnakut Tallinnasse on vaja, aga täna me ühtegi rahastamise otsust ei teinud," ütles Sikkut.