Tallinn hakkab riigiga koos koostama suurhaigla ehituse rahastusplaani

Kohtumisel peaministri ja terviseministriga lepiti kokku, et kuu jooksul koostavad Tallinna ja ministeeriumite esindajad plaani, mis aastatel ja kuidas linn ja riik hakkavad Tallinna uue haiglakompleksi ehituse kulusid katma, ütles ERR-ile Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski (SDE).
Esmaspäeval toimunud kohtumisel oli peaminister Kristen Michal (Reformierakond) soosiv pealinna ja sotsiaalministeeriumi koostööd valminud Tallinna haiglate ja riigile kuuluva Põhja-Eesti regionaalhaigla ühendamise plaanile ning terviseminister Riina Sikkut (SDE) läheb selle plaaniga valitsusse, ütles Ossinovski pärast kohtumist.
"Ja selge on see, et ühendhaigla otsusega koos käib ka kinnisvara nägemus ja selles osas leppisime kokku, et lähima kuu jooksul rahandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja linna ühise pingutusena loome konkreetsemalt plaani, et mis aastatel linn ja riik võiksid edasisi investeeringuid katta," lausus Ossinovski.
Ossinovski sõnul saab nüüd praktilisemaid otsuseid tegema hakata, näiteks kokku leppida linna ja riigi vahel meditsiinilinnaku finantseerimisskeem.
"Saab ette valmistada ka uue (meditsiini)linnaku finantseerimise skeemi või plaani. Ega ei ole ju saladus, et lähiaastatel on riigi finantsvõimekus tagasihoidlik, tulenevalt riigieelarve seisust, aga me räägime siin siiski investeeringutest, mis hakkavad suuremahuliselt realiseeruma pigem selle kümnendi lõpus," ütles linnapea.
"Minu vaade kindlasti on see, et selle tööga tuleb edasi minna viivituseta, et lähikuudel konkreetsete otsusteni jõuda," ütles Ossinovski.
Finantsskeemi on Tallinn iseseisvalt juba ette valmistanud. "Terviseminister saab sellele lähiajal loodetavasti ka kogu valitsuskoalitsiooni aktsepti ja meie samal ajal siis lepime kokku selle, et missuguseid täiendavaid tegevusi on vaja, et jõuda finantsplaani kokkulepeteni lähiajal," lausus linnapea.
Ossinovski on varem ERR-ile öelnud, et ühendhaigla loomise puhul peaks nii omandisuhe kui investeeringud jagunema Tallinna ja riigi vahel võrdselt. "Kui on kaks asutajat, siis nende panus on solidaarne. Kui tekib ühtne haigla, siis selle organisatsiooni arendusprojektid on ka ühiselt finantseeritud. Seda ma olen ka varem öelnud, et suurusjärgus pool uue haigla ehitusrahast on Tallinna linn võimeline kandma ja teine pool peaks tulema muudest vahenditest, mis võivad olla (riigi)eelarvelised vahendid, võivad olla ka erinevad muud riigile kättesaadavad finantsinstrumendid," lausus Ossinovski.
Tallinn on eelmise aasta suve lõpust alates sotsiaalministeeriumiga pidanud läbirääkimisi, kuidas ühendada linnale kuluvad Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaigla (ITK ja LTK) ning Tallinna lastehaigla PERH-iga üheks asutuseks. Tallinna tingimuseks on algusest peale, et riik peab olema nõus rahastama uue meditsiinilinnaku ehitust. Tallinna abilinnapea Karl Sander Kase (Isamaa) ütles eelmisel nädalal ERR-ile, et kui riigi pool rahastamise kohta positiivset signaali ei tule, läheb Tallinna edasi linnale kuuluvate haiglate ühendamisega.
Tallinn ja riik alustasid haiglate ühendamise kõnelusi augustis. Kolme Tallinnale kuuluva haigla (Ida-Tallinna keskhaigla (ITK), Lääne-Tallinna keskhaigla (LTK), Tallinna lastehaigla) ja riigile kuuluva Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) ühendamine on kirjas ka uues haiglavõrgu arengukavas ning seal nähakse ette, et ühendatud Tallinna haiglal on tulevikus pealinnas kaks linnakut, Mustamäel ja Lasnamäel.
Mustamäel asub PERH-i linnak, Lasnamäele peab aga linnaku alles ehitama. Uue linnaku ehitamine läheb hinnanguliselt maksma 850 miljonit eurot.