Soome uus kaitsestrateegia: Venemaa on pikaajaline oht
Soome uus kaitsestrateegia lähtub sellest, et Venemaa on pikaajaline oht ja seab eesmärgiks arendada maavägesid, parandada noorte meeste ajateenistuses osalemist ja kaasata rohkem ka naisi.
Soome sai valmis uue kaitsestrateegia aastani 2030. Kaitseminister Antti Häkkänen ütles strateegiat tutvustades, et julgeolekuolukord on tõsine ja kiiret paranemist ei ole loota.
NATO-sse kuulumine on siiski Soome heidutust tugevdanud ja sõjaohtu vähendanud, tõdeb raport. Kaitseminister Häkkänen rõhutas, et julgeolekuolukord on siiski tõsine ja Soome relvajõud peavad olema valmis pikaajaliseks intensiivseks sõjategevuseks.
"See nõuab ühiskonnalt, sealhulgas kaitsetööstuselt armee toetamise võimet," ütles Häkkänen.
Soome on teinud suuri investeeringud õhu- ja mereväe arendamiseks, nüüd on järg maavägede käes.
"Maakaitse reformimine võib kesta kuni 2030. aasta lõpuni ehk järgmised 15–16 aastat. See on väga pikaajaline protsess. Vaja on näiteks uuendada lahingsoomukeid, käsirelvastust," märkis kaitseminister.
Häkkäneni sõnul tuleb muuhulgas parandada ajateenistuses osalemist. Praegu suudab ajateenistuse läbida ainult 64 protsenti noormeestest, vaja on nii vaimse kui ka füüsilise vormi toetamist.
"Füüsilise vormi parandamiseks enne ajateenistust on kavas ühendada tulevaste ajateenijate vormi parandamine valitsuse teise olulise eesmärgiga: et inimesed rohkem liiguksid," kirjeldas Häkkänen.
Kavas on muuta ajateenistus ka naistele ahvatlevamaks. Häkkänen kinnitas, et armeeteenistust naistele kohustuslikuks siiski ei muudeta.
Korduvalt rõhutas kaitseminister rahvusvahelise koostöö tähtsust. Soome julgeoleku alussammas on lisaks NATO-le ka Euroopa Liit, aga oluline on ka kahepoolne koostöö.
Rahvusvahelise koostöö kõige tähtsamad partnerid on Rootsi, Norra, USA, Ühendkuningriik ja Eesti, loetles Häkkänen.
Kaitsestrateegia rõhutab, et Soome on NATO piiririik ja jätkab oma tugeva kaitsevõime säilitamist ja arendamist. Samas on Soome kaitsmine NATO ühise kaitse lahutamatu osa, selleks planeeritakse ja harjutatakse koos liitlastega.
"Venemaa, koos seda toetavate riikidega (Põhja-Korea, Iraan ja Hiina) on oht Euroopale ka pärast Ukraina sõda. Seetõttu ei saa välistada, et Euroopa riike ähvardatakse sõjalise jõu kasutamisega. Sellest valitsuse ohuhinnangust lähtudes valmistume tõsiselt oma maa kaitsmiseks," ütles Soome kaitseminister.