Oluline pühapäeval, 22. detsembril kell 22.05:

- Ukraina ründas uuesti Orjoli oblastis asuvat naftabaasi;

- Venemaa püüab endiselt varjata Põhja-Korea sõdurite osalemist sõjas;

- Zelenski: jätkame Vene sõjalisele taristu ründamist;

- Meedia: EL plaanib uut sanktsioonipaketti Venemaa vastu sõja aastapäeval;

- SBU: Venemaa raketirünnaku sihtmärgiks olid ajakirjanikud;

- Zelenski: tuleb teha kõik selleks, et 2025 oleks õiglase rahu aasta;

- Putin ähvardab Ukrainat Kaasani ründamise eest veel suurema hävinguga;

- Meedia tuvastas ligi 85 000 Ukrainas hukkunud Vene sõduri isiku;

- Video: Vene sõdurid hukkasid viis ukrainlasest sõjavangi;

- Zelenski tunnustas Ussõkki poksitiitli kaitsmise eest;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1820 sõdurit.

Ukraina ründas uuesti Orjoli oblastis asuvat naftabaasi

Venemaal Orjoli äärelinnas asuvat naftabaasi tabas ööl vastu pühapäeva droonirünnak, põhjustades seal tulekahju, mis on juba teine kord viimase kümnekonna päeva jooksul, kui seda baasi Ukraina rünnak tabab.

"Praegu on Orjoli oblast vaenlase droonide massiivse rünnaku all, mille tagajärjel puhkes taas tulekahju Orjoli rajooni Stalnoi Koni külas asuvas kütusetaristu rajatises," kirjutas oblasti kuberner Andrei Klõtškov pühapäeval sotsiaalmeediavõrgustikus Telegram.

Öösel kella 00.30 paiku teatati linnas mitmest plahvatusest, vahendasid kohalikud ja Ukraina meediakanalid.

Sotsiaalmeediasse postitatud ja kohalike elanike filmitud videotes on näha suuri plahvatusi, mis valgustavad linna öist taevast. Tekitatud kahju suurus ei olnud kohe selge.

Klõtškov väitis, et rünnaku põhjustatud inimohvritest ega vigastatutest ei ole teatatud.

Rünnak toimus vaid nädal pärast seda, kui Ukraina droonid tabasid sama naftabaasi, põhjustades seal suure tulekahju, mis põles väidetavalt veel mitu päeva pärast rünnakut.

Ukraina peastaap kinnitas siis, et rünnak oli suunatud suurele naftaterminalile Orjoli eeslinnas Stalnõi Konis, umbes 165 kilomeetri kaugusel Ukraina-Vene piirist. Peastaabi väitel on tegemist ühe suurima naftaterminaliga, mis on osa Vene armeed varustavast sõjatööstuskompleksist.

Viimase aasta jooksul on Ukraina väed alustanud droonirünnakuid, mille eesmärk on kahjustada Moskva sõjategevuse jätkamiseks üliolulist Venemaa naftatööstust, aga ka sõjalisi objekte.

Venemaa täiemahulise sissetungi jätkudes on Ukraina jätkanud ka Venemaa sihtmärkide ründamist piki Venemaa-Ukraina piiri, et tekitada kahju riigi sõjalisele tarneahelale.

Laupäeval tabasid Ukraina droonid Venemaa Kaasani linna, mis asub Venemaa-Ukraina piirist rohkem kui 1000 kilomeetri kaugusel. Droonid tabasid mitut hoonet ja peatasid kohaliku lennujaama tegevuse.

Venemaa püüab endiselt varjata Põhja-Korea sõdurite osalemist sõjas

Venemaa püüab endiselt varjata Põhja-Korea sõjaväelaste osalemist Ukraina vastu peetavas sõjas ning väljastab neile keevitajate ja katusepanijatena võltsdokumente, teatasid Ukraina erioperatsioonide üksused.

Teates märgitakse, et eriüksused tapsid Kurski oblastis veel kolm Põhja-Korea sõjaväelast ja võtsid enda valdusse nende dokumendid.

"Tuvastatud andmetel on hävitatud põhjakorealaste tegelikud nimed Ban Guk-jin, Lee De-hyuk ja Cho Che-ho. Venemaa dokumentide järgi on nad Kim Kan Solat Albertovitš, Dongnk Jan Suropovitš ja Belek Aganak Kapoolovitš," seisis teadaandes.

Meedia: EL plaanib uut sanktsioonipaketti Venemaa vastu sõja aastapäeval

Euroopa Liit plaanib kinnitada uue, 16. sanktsioonipaketi Venemaa vastu 24. veebruaril, Ukraina vastu alustatud täiemahulise sõja kolmandal aastapäeval, teatas Saksa ajaleht Welt am Sonntag.

Lisaks majandussanktsioonidele võtab pakett sihikule ka isikud, kes on seotud hübriidsõjaga.

EL-i diplomaatide sõnul on paketi eesmärk anda Moskvale selge signaal ning see sisaldab meetmeid Venemaa majanduse konkreetsete valdkondade vastu, mida pole veel kaetud või on kaetud ebapiisavalt.

16. sanktsioonipakett sisaldab ka meetmeid isikute ja organisatsioonide vastu, keda peetakse Vene režiimi propagandistideks ja kes vastutavad Ukraina territoriaalse terviklikkuse õõnestamise eest, edastas leht.

Euroopa Liit kinnitas 15. sanktsioonipaketi Venemaa vastu 16. detsembril.

SBU: Venemaa raketirünnaku sihtmärgiks olid ajakirjanikud

Ukraina julgeolekuteenistus SBU tegi avalikuks Vene kindrali nime, kes nende sõnul andis augustis käsu raketirünnakuks Ida-Ukrainas asuva hotelli vastu, mille sihtmärgiks olid uudisteagentuuri Reuters ajakirjanikud.

SBU teatel andis raketilöögiks käsu kindralpolkovnik Aleksei Kim, kes on Venemaa kindralstaabi asekomandör. Raketilöögis hukkus Reutersi turvanõunik Ryan Evans, lisaks sai vigastada kaks Reutersi ajakirjanikku.

Reuters pole SBU väiteid kinnitanud.

Zelenski: tuleb teha kõik selleks, et 2025 oleks õiglase rahu aasta

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus pühapäeval tegema kõik selleks, et 2025. aasta kujuneks riigi jaoks õiglase rahu aastaks.

"Järgmine aasta on selle konkreetse ülesande seisukohast võtmetähtsusega – me peame tegema kõik selleks, et 2025. aasta kujuneks Ukraina jaoks õiglase rahu aastaks," ütles ta pöördumises diplomaatilistele töötajatele nende ametipühal.

"Me kõik mõistame, et jaanuaris – pärast USA administratsiooni vahetumist – leiab aset ka palju muutusi rahvusvahelistes suhetes," lausus Zelenski.

Ta märkis, et järgmisel aastal on mitmetes riikides, nagu Saksamaal, Poolas ja mujal, tähtsad valimised. Samuti muutuvad pidevalt meeleolud ja sisemine tasakaal sellistes piirkondades nagu Lähis-Ida, Pärsia laht, Põhja-Aafrika, Sahel ja Ladina-Ameerika.

"Peame edendama Ukraina huve suhetes Hiina, India ja teiste Aasia riikidega, arendama tõelist partnerlust Jaapaniga ja sisukamaid suhteid Koreaga. Maailmas on sadu suhtevaldkondi, milles Ukraina vajab reaalset, konkreetset ja käegakatsutavat tulemust. Ja see on täpselt teie töö," ütles Zelenski.

Zelenski käsitles oma pöördumises ka Ukraina tegevust Euroopa Liidu ja NATO suunal.

"Meil on vaja ühinemist Euroopa Liiduga. Järgmisel aastal peame andma selleks maksimumi läbirääkimiste protsessis ja suhete arendamisel partneritega EL-is. Seetõttu peaks Poola eesistumine (aasta esimesel poolel) ja aasta teisel poolel Taani eesistumine EL-is saama Ukraina jaoks ajalooliseks," ütles ta.

"Me kõik mõistame, et Ukraina kutsumine NATO-sse ja alliansi liikmeks saamine võivad olla eranditult poliitilised otsused. Alati on vaja liidrite julgust, et seda või teist otsust langetada," lausus Zelenski.

"Ukraina jaoks on allianss saavutatav, kuid see on saavutatav ainult siis, kui võitleme selle otsuse eest kõigil vajalikel tasanditel," rõhutas ta.

Zelenski: jätkame rünnakuid Vene sõjalisele taristule, mida kasutatakse ukrainlaste vastu suunatud terroriks

Ukraina jätkab Venemaa sõjaliste objektide ja infrastruktuuri ründamist, mida kasutatakse ukrainlaste vastu suunatud terroriks, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski laupäeva õhtul vaenlase vastu korraldatud õhurünnakuid kommenteerides.

"Kindlasti jätkame drooni- ja raketirünnakuid Venemaa sõjaliste sihtmärkide pihta, just nende sõjaväebaaside, just sellise Venemaa sõjalise infrastruktuuri vastu, mida meie rahva vastu selles terroris kasutatakse," rääkis Zelenski laupäevaõhtuses videopöördumises. Tema kinnitusel saab Ukraina sellisteks rünnakuteks kasutada üha rohkem omaenda relvatööstuse toodangut.

Zelenski tänas maailmas kõiki, kes Ukrainat selles toetavad ning rõhutas vajadust Euroopa riikide kaitsekulude suurendamiseks, sõjavarude täiendamiseks ja tehnoloogia uuendamiseks.

Putin ähvardab Ukrainat Kaasani ründamise eest veel suurema hävinguga

Vene režiimi juht Vladimir Putin ähvardas pühapäeval Ukrainat kättemaksuks Kaasani korrusmaja tabanud droonirünnaku eest senisest veel suurema hävinguga.

"Kes iganes ja kui palju ka püüaks hävitada, neid ootab palju suurem häving ja nad kahetsevad, et püüavad meie riigile seda teha," ütles Putin televisioonis edastatud valitsusistungil Kaasani rünnakut kommenteerides. 

Ükski inimene Kaasanis kannatada ei saanud. Ukraina ei ole droonirünnakut kommenteerinud.

Meedia tuvastas ligi 85 000 Ukrainas hukkunud Vene sõduri isiku

Briti rahvusringhäälingu BBC venekeelse toimetuse ja väljaande Mediazona ajakirjanikud tuvastasid ühisuurimise käigus 84 761 Venemaa sõduri nimed, kes on täiemahulise sissetungi ajal Ukrainasse surma saanud.

Alates meediaväljaannete viimasest uuendusest detsembri alguses on hukkunute nimekirja lisatud 2711 Vene sõduri nimed, vahendas The Kyiv Independent.

Ajakirjanikud märkisid, et tegelik hukkunute arv on tõenäoliselt oluliselt suurem, kuna nende kontrollitud teave pärineb avalikest allikatest, nagu järelehüüded, sugulaste postitused, piirkondlikud meediaaruanded ja kohalike võimude avaldused, mis ei pruugi olla kõikehõlmavad.

Väljaannete järelduste kohaselt on 2024. aasta tõenäoliselt sõja kõige ohvriterohkem, mille jooksul on praeguseks kinnitust leidnud üle 20 000 kinnitatud surmajuhtumi – kuigi lõplikke järeldusi ei saa veel teha, kuna andmed hukkunute kohta ikka veel kogunevad.

Kinnitatud arvud avaldati pärast seda, kui Ühendkuningriik teatas nädala alguses oma ohvrite arvu hinnangutest, mille kohaselt on Venemaa inimkaotused ületanud 750 000 piiri ja jõuavad eeldatavasti kuue kuu jooksul ühe miljonini.

Ühendkuningriigi viimane hinnang on kooskõlas Ukraina kindralstaabi andmetega, mille kohaselt on 21. detsembri seisuga sõja algusest saadik kaotatud 772 280 sõdurit. Arvud ei täpsusta hukkunuid ega haavatuid, kuigi üldine konsensus on, et see hõlmab surnuid, haavatuid, teadmata kadunud ja vangistatud.

Venemaa on viimastel kuudel Ida-Ukrainas ja Kurski oblastis edasi liikunud, kuid see on toimunud suurte inimohvrite hinnaga. Vene relvajõudude kaotused saavutasid novembris ja detsembris rekordkõrgused, novembris oli päev, kui kaotati 2030 sõdurit, detsembris kasvas uus rekord 2200 sõdurini ühe ööpäeva jooksul, mis on suurim ühe päeva kaotus alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris. Venemaa kaotused olid novembris kokku 45 000 sõdurit ja kolme miljardi dollari väärtuses varustust.

Moskva ei avalda andmeid oma vägede kaotuste kohta, kuigi kaitseministeeriumi ametnik andis hiljuti mõista, et ministeerium on saanud 48 000 taotlust kadunud sõdurite tuvastamiseks.

Video: Vene sõdurid hukkasid viis ukrainlasest sõjavangi

Sotsiaalmeedias levis pühapäeval video sellest, kuidas Vene relvajõudude sõdurid hukkasid viis ukrainlasest vangi.

Ukraina parlamendi inimõiguste volinik Dmõtro Lubinets ütles videot kommenteerides, et teatab juhtumist ÜRO-le ja Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele.

"Ukraina sõjavange hukkavad Venemaa sõjakurjategijad tuleb tuua rahvusvahelise tribunali ette ja neid ähvardab seadusega ette nähtud karmim karistus!" ütles Lubinets.

Video avaldas Ukraina relvajõudude 110. Marko Bezrutško nimeline üksik mehhaniseeritud brigaad.

Briti rahvusringhääling BBC avaldas nädalavahetusel pikema ülevaate, kuidas Vene väed on hakanud üha rohkem ukrainlastest sõjavange tapma.

Zelenski tunnustas Ussõkki poksitiitli kaitsmise eest

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tervitas ukrainlasest raskekaalu poksija Oleksandr Ussõki võitu briti poksija Tyson Fury üle Saudi Araabias ööl vastu pühapäeva peetud matšis, millega ta säilitas profiliigade WBA (Super), WBO ja WBC raskekaalu maailmameistri.

"Võit! Nii tähtis ja meile kõigile praegu nii vajalik," kirjutas Zelenski. "Oleksandr Ussõk tõestab oma meistrivööd kaitstes: me oleme ukrainlased ja me ei loobu sellest, mis on meie oma! Ükskõik kui raskeks läheb – me saame kõigest üle. Olgu see ringis, lahinguväljal või diplomaatilisel areenil – me võitleme ja me ei anna! Palju õnne võidu puhul, kasakas! Palju õnne võidu puhul, Ukraina!"

Matšil oli Ussõki võidu tunnistajaks olnud endine poksi raskekaalu maailmameister, ukrainlane Vladimir Klitško lisas omalt poolt: "Ukrainal on teiega vedanud. Olete meie vastupidavuse tõeline lipukandja... au Ukrainale," kirjutas Klitško sotsiaalmeedias.

37-aastane Ussõk ja 36-aastane Fury kohtusid esimest korda tänavu maikuus. Tasavägise heitluse võitis kohtunike otsusega Ussõk, kellest sai esimene raskekaalu absoluutne maailmameister nelja tiitlivöö ajastul. Kohe pärast matši kinnitas ukrainlane, et on valmis korduskohtumiseks ning ööl vastu pühapäeva läksidki vägilased taas vastamisi. Matši võitis Ussõk kõigi kolme kohtuniku häältega.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1820 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 774 100 (võrdlus eelmise päevaga +1820);

- tankid 9609 (+15);

- jalaväe lahingumasinad 19 870 (+29);

- suurtükisüsteemid 21 284 (+32);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1256 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1030 (+3);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 20 735 (+50);

- tiibraketid 2947 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 31 972 (+81);

- eritehnika 3662 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.