Pühade järel kasvab pöördumine naiste tugikeskustesse
Pühade ajal saab politsei kaks korda rohkem perevägivallaga seotud väljakutseid. Samamoodi pöördutakse peale pühi rohkem ka naiste tugikeskustesse, et leida vägivalla eest abi.
Jõulud ei ole sugugi igas Eesti kodus oodatud ja rahulik aeg – politsei saab just pühadeaegu kaks korda rohkem lähisuhtevägivallaga seotud väljakutseid kui tavaliselt.
"Lähisuhtevägivald pühade ajal pea kahekordistub. Kui muidu on lähisuhtevägivalla juhtumeid meil päevas 20 kuni 30, siis pühade ajal on see tegelikult tõusmas kahekordseks ja number on teinekord poolesaja ringis," rääkis politsei- ja piirivalveameti lõuna prefektuuri grupijuht Siim Linnard.
Koduvägivalla ohvrid ei ole aga ainult täiskasvanud naised. Ohvriteks on ka mehed ja lapsed. Viimase aasta jooksul kannatas Eestis koduse vägivalla all 500 last.
"Varasemalt ei loetud last kui perevägivalla pealtnägijat vägivalla ohvriks. Nüüd ohvriabi seaduse järgi, mis jõustus üle-eelmisel aastal, on laps perevägivalla ohvrina täiesti tuvastatud ja teadlikult ka kirjas. Põhiosa perevägivalla ohvritest on igal juhul naised. On ka meesohvreid. Vägivalda näitab see, kellel on suhtes kontroll, kellel on suhtes võim ja kes seda ära kasutab teiste sõnaõiguse mitte kuulamiseks. Ja kui on vägivalla ohvrid mehed, siis loomulikult tulla ja küsida abi. Igal inimesel on põhiseaduslik õigus elada vägivallast vabalt," ütles naiste tugi- ja teabekeskuse tegevjuht Pille Tsopp-Pagan.
Kõige rohkem minnakse vägivalla eest pääsemiseks abi otsima mõni päev pärast pühi.
"Ja siis hakatakse vaatama, et enam ei jaksa, sest pühade ajal püüab vägivalla ohver ikkagi rahu säilitada ja rahu hoida, sest see on nende kui ka laste kui ka ülejäänuid pereliikmete jaoks oluline. Märkamine on kõige tähtsam, sest /.../ nagu me ise näeme palju, et vägivallaohver ei pruugi saada abi küsida. Sest kui me mitte midagi tähele ei pane, siis ühel hetkel võib juhtuda, et see inimene, kes täna on hädas, on surnud," rääkis Tsopp-Pagan.
Lähisuhtevägivalla eest saab abi otsida ja sellest teada anda nii tugikeskustes, riikliku ohvriabi kriisitelefonil ja hädaabinumbril.
"Siin on üleskutse kõigile inimestele, et kui te kuskil näete, et naabri juures on läinud toonid liiga kõrgeks, et on seal kuulda mingisugust nuttu või appikarjeid või siis ka karjumist, siis tulebki kohe teha see kõne 112 numbrile, sellest meile teada anda. Me kontrollime selle olukorra üle ja võtame siis vastavad meetmed kasutusele," rääkis Linnard.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"