"Ma lugesin need sõnad talle peale kohe esimesel valitsuse kuul, et ärgu tegelegu selle asjaga, mis on läbi uuritud, ärgu raisaku raha, ärgu tekitagu müra, ärgu loogu asjatult lootusi. Nüüd ta on jälle selle asja ära teinud ja riik maksab asja eest, mida ta tegelikult suurepäraselt teab." Nii meenutas rahandusminister Jürgen Ligi (RE) vestlust regionaal- ja põllumajandusministri Piret Hartmaniga (SDE), kelle soov on hinnata toidukaupade käibemaksuerisuse mõttekust.

"Hetkel on rahandusminister olnud selle ettepaneku osas skeptiline. Ma austan ja aktsepteerin kõiki erinevaid arvamusi, aga me saame nendel teemadel debateerida siis, kui meil on omalt poolt ka argumendid ja piisav analüüs. Täna ma ei peaks sisulist debatti selle üle, mis kellele meeldimas on ja kuidas me ideoloogiliselt kogu maksupoliitikat näeme," rääkis Hartman.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumisse on toidukaupade maksusoodustuse pärast pöördunud põllumajandus-kaubanduskoda ja kaubandusketid. Hartmani sõnul on nende ühine mure see, et toiduhinnad on väga kõrged ning vähenenud on inimeste valmisolek osta eestimaist toidukaupa.

"Kui hinnad on mõistlikumad, siis inimestel tekib valikuvõimalusi juurde. Eestimaine toit on väga kvaliteetne, puhas ja värske, aga see hind on nii kõrge, et inimesel ei teki valikuvõimalust ja Eesti tarbija on hinnatundlik," kirjeldas Hartman.

Tema sõnul valmistab Maaelu Teadmuskeskus uuringut parasjagu ette. Eesmärk on teada saada, kas käibemaksu on mõistlik muuta, milliste toiduainete puhul ja kui palju.

"Nende vastusteni me tahaksime jõuda kevadel, et kui riigieelarve läbirääkimised sügisel algavad, siis meil on need materjalid ette valmistatud, ettepanekud olemas ja saame sellega edasi minna," ütles Hartman.

Ligi sõnul puudub Hartmanil kompetents

Jürgen Ligi on sellest kõigest varjamatult häiritud.

"Pireti poolt on muidugi väga ebakompetentne samm kogu see uuringu tellimine ja teema endale võtmine. Seal ministeeriumis ei ole kompetentsi riigieelarve ega maksupoliitika teemal. Teine asi, seal ei ole midagi uurida, kõik need mõjud on läbi uuritud, need on ka teooria seisukohalt väga ette aimatavad ja see, et mingi huvigrupp seda küsib, ei anna temale õigustust vahetada tegevusala ja riigi raha sellele kulutada," rääkis rahandusminister. Ta lubas valitsuses teha kõnealuse uuringu maatasa, kui see ütleb, et toiduainete käibemaksulangetus on mõistlik.

Hartman ütles, et väiksemaid analüüse on tõesti rahandusministeerium varem teinud, kuid nüüd võtavad nad regionaal- ja põllumajandusministeeriumis asja põhjalikumalt ette.

"Rahandusministeerium on lõpuks see ministeerium, kes maksumuudatused ette valmistab, aga loomulikult käibemaks on väga palju mõjutamas toiduaineid ja kogu põllumajandussektorit, nii et me näeme, et see eeltöö on meie poolt vajalik ära teha selleks, et me saaksime üldse rahandusministeeriumiga läbi rääkida," kõneles Hartman.

Ligi sõnul näitavad nii teooria kui ka senised uuringud, et käibemaksu alandamine mõjutab toidu hinda vähe ning hinnavõit ei jõua märgataval määral tarbijani. Võitjaks jäävad tema selgitusel ikkagi jõukamad ja ebavõrdsus suureneb veelgi. Lisaks jääb saamata maksutulu 400 miljonit eurot, mida ei ole riigieelarves kuskilt asemele võtta.

"Isegi toiduliit ütles hiljuti, et me ei taha toidu käibemaksu alandamist, sest me teame, et siis tõusevad teised maksud rohkem," märkis rahandusminister. "Muidugi rahvas arvab, et hindades on süüdi riigimaksud, aga tegelikult on riigimaksud need, millest sotsiaalseid probleeme leevendatakse. Antud juhul selline maksukärbe ei aita kuidagi suurendada majandusefektiivsust."

Hartman tunnistab, et tõesti on maksude alandamine riigieelarve seisukohalt keeruline, ent regionaal- ja põllumajandusministeerium peab peale eelarve tasakaalu vaatama ka seda, et toiduhinnad oleksid mõistlikud, Eesti põllumajandustootjad saaksid tulevikus hakkama ja meil oleks olemas toiduga isevarustatus.

"Me peame nende teemadega tegelema ja võtta lihtsalt põhimõte vastu, et me midagi ei muuda sellepärast, et me midagi ei muuda, nii me kindlasti edasi liikuda ei saa."

Maksulangetus peaks olema suurem kui paar protsenti

Piret Hartman rääkis, et kohtumisel kaubanduskettidega oli muu hulgas juttu sellest, kas käibemaksulangetuse järel poodides hindu ikka alandatakse. Kaupmehed olevat kinnitanud, et konkurentsiolukorra tõttu polegi muud võimalust.

"Üks asi, mis on nendest aruteludest juba välja koorunud, on see, et ei ole mõtet minna tegema paariprotsendilist erinevust. See oli sõnum kaubanduskettide poolt, et see peab olema ikka selline põhimõtteline otsus. Lätis on see mõneprotsendine erinevus juurviljade puhul. Ja tõesti, vaadates kas sügisperioodi või kevadist perioodi, siis neid hinnaerinevusi võib-olla alati ei näe," kirjeldas regionaal- ja põllumajandusminister.

Rahandusminister Jügen Ligi rõhutas, et Eestis ei ole nälga ning vaesuse näitajad on hakanud vähenema.

"See on uduajamine, nagu sõltuks toiduvalik tingimata ainult hinnast. Väga tervislik toit on tegelikult tihti väga odav ja võib öelda, et näiteks kõige vaesemad inimesed kasutavad palju käibemaksustamata kaupa, sest nad saavad seda kuskilt maalt naturaalmajanduse vormis. Nemad ei võida midagi, kui nad oma kartuli maha panevad, käibemaksuvõitu nad ei saa sellest. Ikkagi vana tõde on see, et maksupoliitika kaudu sotsiaalpoliitika ajamine on äärmiselt ebaefektiivne," sõnas Ligi.

Tema meelest võiks minister Hartman tegeleda hoopis inimeste harimisega, sest peamised probleemid on ülekaalulisus ja toidu kvaliteet. Odavalt ja kvaliteetselt söömine nõuab Ligi sõnul vastavaid teadmisi.

Eesti ei taha Euroopast eeskuju võtta

Üks Piret Hartmani argumente käibemaksulangetuse kasuks on selle kasutamine mujal Euroopas. Ta tõi näiteks Saksamaa, kus üleüldine käibemaks on 19 protsenti, toidukaupadel aga seitse ja praegu arutatakse langetamist viie protsendi peale.

Välispartnerite tegevusele viitab ka majandusekspert Raul Parts, kes kirjutas juba suve lõpul ERR-is ilmunud arvamusloos, mismoodi Eesti järjekindlalt salgab maha neid majanduspoliitilisi võtteid, mida mujal Euroopas kasutatakse.

"Väga pikalt on meil valitsenud ju arusaam, et erinevad maksuerisused on saatanast. Olgu selleks käibemaksuerisus toidukaupadele või maksusoodustuste loomine erinevatele ettevõtlussektoritele. Meil kehtib selline vaikiv dogma ja arusaam, et meil on väga selline kirvega lööv maksusüsteem. Kui see võis kunagi 90ndatel Mart Laari ja Tiit Vähi valitsuste ajal ennast õigustada, siis maailm on natuke teistmoodi edasi liikunud. Meie partnerid maksuerisusi kasutavad ja need on ka tegelikult tulemuslikud."

Partsile meenutab Jürgen Ligi retoorika Kaja Kallase valitsuse sõnumeid energiakriisis, kui öeldi, et inimestele ei maksta toetusi kõrge sooja-, gaasi- või elektrihinna tõttu, sest selline meede ei tööta.

"Need väited on osutunud lihtsalt valeks. Tegelikult ütleb Euroopa kogemus otseselt: need töötavad. Need aitasid ka nendes riikides inflatsiooni ohjes hoida ja jätsid inimestele rohkem raha kätte. Ma arvan, et seesama loogika on ka toiduainete käibemaksu erisuse osas. Ei saa olla niimoodi, et meie siin ainukesena teame, et see on vale ja kõik teised talitavad nii, nagu õige ei ole. Miks ei võta Jürgen Ligi telefonikõne oma Euroopa partneritele ja ei ütle, et "kas te siis aru ei saa, et see on vale asi"."

Raul Parts leiab, et iga asi, mis praegu tavakodanikku aitab, isegi kui see on mõne toidugrupi hinna odavnemine viie protsendi võrra, on ikkagi võit. Rahandusministri murele 400 miljoni euro suuruse maksuaugu pärast vastab ta, et kui inimestele jääb väiksemast käibemaksust rohkem raha kätte, siis see ei kao nende taskusse, vaid läheb tarbimisse.

"See on nüüd natuke utreerimine, aga siis äkki saab keegi osta endale selle pätsi leiba, mida ta muidu ei saaks lubada. Me peame selliseid sotsiaalseid aspekte ka oma riigis vaatama, mitte lihtsalt lähtuma sellest, milline tulu või kulu on kusagil eelarvereal või tabelisse kirjutatud."

Jürgen Ligi ütles teiste riikide eeskujuks toomise kohta nii: "Eks kõigis riikides käib samasugune loba, et me hoolitseme rahva eest. Tegelikult meeletud summad kuluvad sellele ebaefektiivselt. Hinda mõjutab asi vähe, riik lihtsalt loobub oma maksutulust ja peab teisi makse rohkem tõstma."