Rumeenia konstitutsioonikohus tühistas presidendivalimiste esimese vooru hääletustulemused väidetava Venemaa sekkumise tõttu, kuna selle võitis enne valimisi väga madala toetusega presidendikandidaat Călin Georgescu, kelle edu taga olevat väidetavalt sotsiaalmeediakampaania, mida saanuks korraldada ainult Venemaa. Georgescu on kiitnud Venemaa liidrit Vladimir Putinit ja lubanud oma poliitilised vastased vangi panna.

Kohtu otsus lõhestas ikka veel habrast Rumeenia demokraatiat, tuues esile ohu, et välisriikide sekkumist valimistesse ei õnnestu ära hoida. Äsja 35 aasta möödumist kommunistliku diktaatori Nicolae Ceaușescu kukutamisest tähistanud rumeenlased arutlevad nüüd selle üle, kuidas reageerida paremäärmusliku poliitiku üllatusvõidule nüüdseks tühistatud valimiste esimeses voorus. Perekonnad ja sõbrad on asunud Georgescu ja tema võidu tühistamises suhtes vastandlikele seisukohtadele, kirjutas Financial Times.

"Mõnikord peate demokraatia päästmiseks ohverdama demokraatia," kommenteeris Rumeenia enimmüüdud romaanikirjanik ja poliitiline satiirik Igor Bergler. Tema sõnul oli konstitutsioonikohtu otsus vajalik selleks, et takistada potentsiaalse diktaatori võimuletulekut. "Kuid see on selgelt antidemokraatlik samm, mis loob väga ohtliku pretsedendi," lisas ta.

Georgescu eitab mingeid sidemeid Moskvaga ja on nimetanud kohtu otsust riigipöördeks, mille eesmärk on hoida teda ametist eemal. Ta on nimetanud ametist lahkuvat presidenti Klaus Iohannist mittelegitiimseks ning ähvardanud teda ja tema sõnul ebaseaduslikku valitsust aastatepikkuse vangistusega otsuste tegemise eest, mis ei ole tema hinnangul Rumeenia rahva huvides.

Liberaalsed opositsioonipoliitikud ja analüütikud süüdistavad Iohannist ja tema valitsust ka hoiatuste eiramises ja suutmatuses vallandada fiasko eest vastutavaid ametnikke.

"Asjad läksid kontrolli alt välja. Ametivõimud eesotsas luureteenistustega ei teadnud, mida teha, nad ei oodanud midagi sellist," ütles Sorin Ioniță, kes juhib Bukarestis asuvat mõttekoda Expert Forum. "Nüüd on halvatus. Kõik ootavad, et keegi teine ​​kukuks esimesena," lisas ta.

Expert Forum hoiatas valimiste eel, et Georgescu sai sotsiaalmeediakeskkonnas Tiktok kahe kuuga populaarsemaks kui kõik teised presidendikandidaadid aasta jooksul olid populaarsust kogunud. Samuti tõi mõttekoda esile sarnasusi novembris toimunud Moldova presidendivalimistel käivitunud Venemaa mõjutuskampaaniaga.

"Kahtlustame, et see oli Venemaa, sest näeme, et Moldovas kasutati mustrit," ütles Ionița. "Georgescu Tiktoki operatsioon ei olnud improviseeritud. Nad teadsid, mida nad teevad, see oli terve meeskond, kes sai hakkama algoritmide ja agentuuridega, kes palkavad mõjutajaid," rõhutas ta.

"See on süsteem, mida saab ka mujal hõlpsasti ära kasutada," ütles Ioniță. "Esimene test on nüüd Saksamaal (kus toimuvad veebruaris parlamendivalimised – toim.), sest panused on suured ja me näeme, et kõike, mida prooviti siin, rakendatakse ka seal," rääkis ta.

Saksamaa luureteenistuse juht on samuti hoiatanud, et 23. veebruaril toimuvaid valimisi ähvardab Venemaa sekkumine.

Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier, kes kuulub koos kantsler Olaf Scholziga Sotsiaaldemokraatlikusse parteisse (SPD), ütles reedel, et "väline mõju on oht demokraatiale, olgu see siis varjatud, nagu väidetakse Rumeenia puhul, või avalik ja jultunud, nagu praegu on harjutatakse eriti intensiivselt [sotsiaalmeediakeskkonnas] X".

Elon Musk, kellele X (endine Twitter) kuulub, on toetanud paremäärmuslikku erakonda Alternatiiv Saksamaale (AfD).

Rumeenias korraldatakse presidendi kordusvalimised tõenäoliselt märtsi lõpus ja teine ​​voor kaks nädalat hiljem. Valitsus teatab kuupäevad eeldatavasti esmaspäeval.

Iohannis hoiatas selle kuu alguses toimunud tippkohtumisel teiste Euroopa Liidu riikide liidreid, et nende valimised võivad olla Venemaa hübriidsõja järgmine sihtmärk. Ta ütles, et seost Moskvaga on peaaegu võimatu tõestada ega süüdistanud Rumeenia ametnikke õigel ajal tegutsemata jätmises.

Kreml on eitanud sekkumist Rumeenia või mõne muu Euroopa riigi valimistesse.

Enne tühistatud hääletust ennustasid arvamusküsitlused, et esmaspäeval teist ametiaega alustanud Rumeenia peaminister Marcel Ciolacu pääseb teise vooru ja võidab seal ükskõik millise paremäärmusliku kandidaadi. Kuid need hinnangud osutusid valeks, sest sotsiaaldemokraadist peaminister tuli liberaalse opositsioonipoliitiku Elena Lasconi ja Georgescu järel alles kolmandale kohale, ega oleks teise vooru pääsenudki.

Lasconi kavatseb kevadel uuesti kandideerida ning kritiseerinut Iohannist ja Ciolacut, et need pole tagasi astunud.

"Me kaotame oma demokraatia," ütles ta pühapäeval. "Me oleme hübriidsõjas, [peame] olema ettevaatlikud Venemaa sekkumise suhtes presidendivalimistesse. Aga sellest põhimõttest lähtudes oleksime pidanud ära jätma ka parlamendivalimised," leidis ta.

Rumeenia konstitutsioonikohus ei seadnud kahtluse alla 1. detsembri parlamendivalimiste kehtivust, mille võitis Ciolacu sotsiaaldemokraatlik partei, millele järgnes Georgescut toetav paremäärmuslik partei AUR.

Ciolacu on lubanud korraldada uued presidendivalimised "tavalises kliimas, mitte hübriidreaalsuses, mille on ehitanud väljastpoolt Rumeenia vaenlased".