Samas on Muski korduvad postitused talle kuuluval sotsiaalmeediaplatvormil X, kus teda jälgib 211 miljonit inimest, tõusnud meedia tähelepanu alla, mistõttu on poliitikuil ka võimatu teda ignoreerida. Populaarsust kaotavad Euroopa juhid muretsevad, et Musk võib kasutada X-i pettunud valijate mobiliseerimiseks ajal, mil nõrk majandusseis on kahandanud usaldust peavoolupoliitika vastu ja õhutanud poliitilist ebastabiilsust, tõdes WSJ.

"Kui keegi oleks kümme aastat tagasi meile öelnud, et ühe maailma suurima sotsiaalmeediaettevõtte omanik toetab uut rahvusvahelist reaktsioonilist liikumist ja sekkub otse valimistesse, sealhulgas Saksamaal, kes oleks seda ette kujutanud?" küsis Prantsusmaa president Emmanuel Macron esmaspäeval oma riigi suursaadikutele esinedes.

Macron denounces Elon Musk's "unacceptable interference" in European democracies by supporting "a new reactionary international".

He's the 4th European leader in the last day to speak against Musk following Olaf Scholz, Keir Starmer & Jonas Gahr Støre.

Action must follow words. pic.twitter.com/B3yGBjNoef

— Adam Schwarz (@AdamJSchwarz) January 6, 2025

Muski agressiivne tegevus tõstab esile võimaliku probleemi, millega USA liitlased Trumpi järgmisel ametiajal võivad silmitsi seista. Kui Trumpi eelmisel ametiajal pidid välisriikide valitsused tegelema tema ootamatute hilisõhtuste postitustega sotsiaalmeedias, siis nüüd peavad nad hakkama ka Muski avaldusi seedima, märkis WSJ.

Kui Euroopa poliitikud ja ärimehed avaldavad USA poliitika kohta kogu aeg arvamust – sageli selleks, et Trumpi kritiseerida –, siis sellel on USA valijatele väga vähe mõju. Aga poliitilised strateegid kardavad, et Musk võib mängu Euroopas muuta, kui kasutab oma mõju X-is nende parteide kampaanias, keda ta toetab.

Musk avaldab survet Briti peaministrile

Üks Muski tegevuse sihtmärke on Ühendkuningriigi sisepoliitika. Briti peaminister Keir Starmer pidi suure osa esmaspäeval antud pressikonverentsist, mis oli mõeldud riigi ülekoormatud tervishoiusüsteemi reformiplaanide tutvustamiseks, kulutama hoopis sellele, et lükata ümber Muski süüdistused Starmeri tegevuse kohta lastevägistajate karistamisel, kui ta oli kümmekond aastat tagasi Ühendkuningriigi peaprokurör. Starmer ütles, et ei kavatse seda teemat ei Muski ega kellegi teise jaoks eraldi käsitleda, kuid kulutas ikkagi minuteid oma tollase tegevuse kaitsmisele ja nende hukkamõistmisele, kes levitavad tema sõnul valesid ja desinformatsiooni nii kaugele kui võimalik.

Enne Starmeri pressikonverentsi oli Musk oma konto ülaossa X-is kinnitanud sõnumi: "Ameerika peaks vabastama Suurbritannia inimesed nende türanlikust valitsusest." Starmer keeldus seda kommenteerimast.

Suurbritannia on olnud Muski eriline sihtmärk. Nädalavahetusel domineerisid X-is tema kontol postitused, kus Starmerit kritiseeriti selle eest, et ta ei teinud rohkem kui kümme aastat tagasi avalikuks saanud skandaali ajal rohkem selleks, et karistada peamiselt Pakistani päritolu moslemimeestest koosnenud rühmitusi, mis ahistasid ja vägistasid üle tuhande noore tüdruku Suurbritannia eri linnades.

Sõltumatud ülevaated kritiseerisid Briti politseid jõukude tegevuse suhtes silma kinni pigistamise eest, osalt seetõttu, et nad ei uskunud ohvreid ja osalt seetõttu, et ohvitserid kartsid, et neid süüdistatakse rassismis, kui nad tegutsevad vähemuste taustaga meeste vastu.

Starmer ütles, et avas peaprokurörina mitu lõpetatud juhtumit, mis olid seotud laste seksuaalse ahvatlemisega tegelenud jõukudega, ja muutis põhjalikult selliste kuritegude menetlemise viisi.

Musk on ka korduvalt kutsunud vabastama vanglast paremäärmuslikku aktivisti Tommy Robinsoni, kes kannab praegu karistust kohtu vastu lugupidamatuse avaldamise pärast, kuna oli korranud valeväidet Süüria pagulase vastu. Musk läks nädalavahetusel tülli ka Briti parempoolse Reformipartei populistliku juhi Nigel Farage'iga pärast seda, kui Farage ütles, et ei toeta Robinsoni liitumist Reformiparteiga.

Musk toetab Saksamaal AfD-d

Saksamaal kardavad mõned strateegid ja poliitikud, et Muski isiklikud vaated võivad lõpuks mõjutada tänavu veebruaris toimuvaid üldvalimisi. Musk nimetas eelmisel aastal Saksamaa kantslerit Olaf Scholzi lolliks ja on viimastel nädalatel avaldanud toetust paremäärmuslikule parteile Alternatiiv Saksamaale (AfD). Sel nädalal korraldab ta X-is reaalajas vestluse AfD kaasesimees Alice Weideliga ja avaldas hiljuti prominentses Saksa ajalehes vastulause, milles nimetas tema erakonda selle riigi viimaseks lootusesädemeks.

WSJ hinnangul on AfD oma vaadetelt parempoolsem kui enamik teisi sarnaseid eliidi- ja immigratsioonivastaseid parteisid Euroopas. Saksamaa siseluureagentuur on liigitanud mõned AfD piirkondlikud osakonnad äärmuslikeks organisatsioonideks. Partei valimisplatvormi kavand ütleb, et Venemaa-vastased sanktsioonid tuleks tühistada, Saksamaa välis- ja energiapoliitika vabastada Ameerika mõjudest ning Saksamaa peaks Euroopa Liidust lahkuma. Mõned partei juhid on kritiseerinud Saksamaa holokausti mäletamise kultuuri.

Muski toetus on teretulnud vastukaal meievastasele negatiivsele kampaaniale, mis Saksamaal iga päev toimub ja võib olla mängumuutja, ütles AfD liikmest parlamendisaadik Leif-Erik Holm.

Saksa paremtsentristliku partei kristlik-demokraatliku liidu (CDU) esimees ja küsitluste kohaselt veebruari hääletuse kõige tõenäolisem võitja Friedrich Merz on Saksamaa meediale öelnud, et Muski sekkumine on pealetükkiv ja kohatu, lisades: "Ma ei mäleta võrreldavat sekkumise juhtumit sõbraliku riigi valimiskampaaniasse lääne demokraatiate ajaloos."

Euroopa Liit hoiab Muski tegevusel silma peal

Trumpi endine strateeg Steve Bannon üritas 2019. aastal Euroopa Parlamendi valimiste eel luua Euroopas parempoolsete parteide võrgustikku, kuid selle mõju jäi piiratuks. Musk, keskendudes Euroopa siseriiklikele valimistele ja olles varustatud sotsiaalmeediaettevõttega, võiks olla edukam, ütles mõttekoja Euroopa Välissuhete Nõukogu (European Council on Foreign Relations, ECFR) vanemanalüütik José Ignacio Torreblanca. "Ta näeb end USA demokraatia päästjana progressiivide vastu," ütles Torreblanca. "Ta arvab, et see ei tohiks lõppeda kodus, vaid peaks jätkuma ka Euroopas."

Siiski on Muski püüdlustel ka takistusi. Näiteks Ühendkuningriigis suhtub temasse positiivselt ainult 26 protsenti inimestest, mis on samal tasemel Starmeriga, selgub uuringufirma YouGov andmetest. Vähenenud on ka X-i keskmine igapäevane kasutajate arv: kui 2022. aasta mais kasutas Ühendkuningriigis X-i (tollast Twitterit) päevas 10,3 miljonit inimest, siis 2024. aasta mais oli neid 8,6 miljonit, selgus Briti sideameti Ofcom andmetest. X-i enda arvud näitavad, et keskmine aktiivsete kasutajate arv kogu Euroopa Liidus on langenud 2023. aasta oktoobrist 2024. aasta suveni ligikaudu viie miljoni võrra.

Euroopa Komisjon teatas esmaspäeval, et kaalub X-i suhtes juba algatatud uurimise laiendamist, et hõlmata ka otseülekannet, mille Musk korraldab Saksamaal koos AfD poliitikuga.

"Te võite vabalt oma seisukohti väljendada, kuid sellel on teatud piirid," ütles komisjoni pressiesindaja Thomas Regnier esmaspäeval ajakirjanikele. Musk on varem öelnud, et vaidlustab kõik X-i suhtes tehtud EL-i otsused kohtus. Euroopa digiteenuste määrus (DSA) lubab komisjonil trahvida reegleid rikkunud ettevõtteid kuni kuue protsendi ulatuses nende ülemaailmsest tulust.

Muski pühendumus tekitab küsimusi

Arvestades, et Muski juhtida on kuus suurfirmat, sealhulgas kosmoseettevõte SpaceX ja elektriautode tootja Tesla, ning ta on ka määratud USA uue valitsuse bürokraatia vähendamise töörühma kaasesimeheks, väljendavad mõned Euroopa liidrid hämmastust, et tal on piisavalt aega, et pöörata tähelepanu nende riikide siseasjadele.

AfD kaasesimehe Weideli pressiesindaja Daniel Tapp ütles, et partei oli Muski töötajatega suhelnud juba enne eelmisel suvel toimunud Euroopa Parlamendi valimisi, kui nad küsisid AfD platvormi kohta dokumente. Detsembrikuine toetusavaldus Muskilt tuli tema sõnul aga üllatusena.

Pühapäeval avaldas Muski tegevuse pärast muret ka Norra peaminister Jonas Gahr Stoere. "Minu arvates on murettekitav, et mees, kellel on tohutu juurdepääs sotsiaalmeediale ja tohutud majanduslikud ressursid, seob end nii otseselt teiste riikide siseasjadega," ütles Stoere Norra avalik-õiguslikule ringhäälingule NRK. "Nii ei peaks asjad demokraatiate ja liitlaste vahel olema."

Seevastu Itaalia peaminister Giorgia Meloni on üks väheseid Lääne-Euroopa juhte, keda Musk imetleb. Paar on kohtunud mitu korda pärast seda, kui Meloni 2022. aasta lõpus võimule sai. Itaalia parempoolne liider jagab erinevalt enamusest oma Euroopa kolleegidest märksa rohkem Muski seisukohti immigratsiooni, sündimuse languse ja nn woke-kultuuri suhtes.

Meloni ütles reedel ilmunud intervjuus ajalehele Corriere della Sera, et kuigi ta on mõnikord Muskiga ka eriarvamusel, ajab teda naerma, kuidas inimesed, kes varem pidasid Muski geeniuseks, kujutavad teda nüüd koletisena, kuna ta valis barrikaadidel vale poole.