Sotsiaaldemokraadid viivad neljapäeval valitsuskoalitsiooni ettepanekud merealuse kaabli lõhkumisest tingitud elektrihinna tõusu kompenseerimiseks.

Sotsiaaldemokraatide aseesimees Tanel Kiik pakkus Estlink 2 kaabli lõhkumisest tingitud elektrihinna tõusu kompenseerimiseks välja võimaluse alandada võrgutasusid poole võrra.

"Meil ei ole ju mingit hinnatõusu veel päral. Reageerida lihtsalt uudise peale on väga totter. Ja kogu see mehhanism, et minna nüüd ühe kauba järgi otsustama, et kõik on järsku vaeseks jäänud, kõigile tuleb siis kompenseerida, on rumalus," kommenteeris Ligi ERR-ile.

"Kompenseerimine tähendab ju automaatselt ka seda, et kes rohkem on siiani jaksanud tarbida, saab ka rohkem toetust. Aga asi peaks käima teistpidi - kui toetust mõõta, siis ikkagi toimetuleku järgi, tulude järgi ja otsida üles abivajajad. Aga elektritarbimise mahu järgi kindlasti abivajadust ei saa mõõta," lisas ta.

Lahendus on pakkumise suurendamine

Ligi lausus, et põhipoliitika taolistel puhkudel on pakkumise suurendamine.
"Selleks on pikaajalised ja lühiajalised meetodid. Lühiajaline on meie söejaamade ja põlevkivijaamade turule toomine. Pikemaajaliselt ikkagi investeeringud tootmisse ja säästu," sõnas Ligi.

Samas rõhutas Ligi, et praegu elektrihinnaga võitlemiseks põhjust ei ole. "Meil on ennegi katkenud Estlink ja hinnatõus oli üsna mõõdukas," sõnas ta.

Ligi rääkis, et elektrikulu suurusjärk tarbimiskorvis on kuskil kümnendik. "Ma tahaks nüüd näha nende ettepanekute tegijate arvutusi, kui palju üks leibkond kulutab oma eelarvest elektrile. Ja öelda, et see suurusjärk kümnendik mõõdab toimetulekut, on tegelikult pettus, publikule pugemine, mina sellise
poliitikaga nõus ei ole," ütles Ligi.

Ligi märkis veel, et kui minna subsideerima tarbimist, siis sellega suurendatakse läbi nõudluse tõstmise hinnatõusu.

Tanel Kiige sõnul läheks võrgutasude alandamise meede maksma napilt alla 100 miljoni euro, mis võiks tulla näiteks valitsuse reservist või täiendavast lisaeelarvest.

"Valitsuse reserv on ikka ettenägematute asjade, mitte aastapikkuste energiapoliitikate jaoks sinna eraldatud. See ei ole mingi vaba, vedelev raha," ütles selle kohta Ligi.

"Täiesti arvestatav on see, kui pakutaks näiteks selle valitsuse reservi arvel likviidsust, et üle elada see aeg. Kes tõesti hädas on, tõestab ära - saab laenu. Tõestagu siis, et see nüüd lõi pere eelarve sassi," ütles Ligi.

Ligi sõnul ei saa ka CO2 kvooti rahaallikana käsitleda. "Kus on siis fossiilenergia subsideerimiseks järsku CO2 raha? Ma arvan, et see on isegi keelatud," lausus Ligi.

Järgmisena võttis Ligi ette võrgutasu kui võimaliku elektri hinna leevendamise meetme. "Võrgutasu. See on jällegi põhimõtteliselt väga jabur, sest see, mida lõhuti, oli ju võrk. Ja tegelikult vajab ju võrk investeeringut, kui ta on katki. Mitte seda, et me võtame raha sellelt samalt võrguettevõttelt, jättes talle raha maksmata," ütles Ligi.

Riigieelarvest raha Ligi sõnul ammugi võtta ei ole.

Ka Ligi sõnul võib elektri hind tuleval aastal langeda

Kliimaminister Yoko Alender (RE) ütles esmaspäeval ERR-ile, et muutused elektriturul annavad alust oodata järgmisel aastal soodsamat elektrihinda kui oli 2024. aastal. "Muutused turul annavad alust oodata 2025. aastal soodsamat elektrihinda kui oli 2024. aastal," ütles Alender.

Ligi hinnangul ei väitnud Alender seda kõhutunde pealt, vaid kasutas ministeeriumi ekspertide hinnangut. "Mina oleksin ka optimist. Reageerimine sellele energiasõjale ja sellele järgnenud Ukraina täiemahulisele sõjale on investeeringuid ja sääste juba suurendanud," ütles Ligi.

Tema sõnul on Alenderi prognoosi üle juba naljagi visatud, ent ta ei pea seda kohaseks. "Igal juhul ta teab, millest ta räägib, ta ei mõtle seda ise välja. Ma olen selles kindel," sõnas Ligi.

"Aga see on ikkagi prognoos ja ei ole kindel lubadus, et valitsus kehtestab hindu.
See lõppkokkuvõttes sõltub turust. Aga kuna pakkumist on juurde tulnud, kuna alternatiivseid kanaleid on ehitatud, kuna säästu on investeeritud kogu piirkonnas, siis ma oleksin ka pigem optimist, et mingit suurt energia
hinnatõusu uuel aastal kartma ei pea kartma ja pigem loodaks, et hakkab natukene alla tulema," rääkis Ligi.

Kas Eesti inimeste elu läheb 2025. aastal raskemaks?

ERR küsis Ligilt, kas 2025. aastal Eesti inimeste elu läheb majanduslikus mõttes raskemaks.

"Üldjoontes on järgmise aasta olukord prognooside järgi tõenäoliselt selline, et inimestele pigem jääb rohkem raha kätte tänu kiiremale reaalpensionitõusule ja tänu euribori langusele.

"Aga kes saavad väikese miinuse maksu ja inflatsiooni kogumõjus palgale, on palgasaajad," lisas ta.

"Aga ma tuletan ikkagi meelde kõigile, kes siin maksutõuse sõimavad, et minu jaoks on täiesti ehmatavalt rumal, et arvamusliidrid seostavad majanduslangust üheselt maksutõusudega," rääkis Ligi.

"Mõni on neist hiljuti professor veel olnud, Raul Eamets näiteks. Õnneks enam ei ole. Aga räägitakse ikka kui suurest eksperdist. Ükski ekspert ei tohiks rääkida seda juttu, et maksutõusud on põhiline majanduskasvu pidurdaja," ütles rahandusminister.

Ligi sõnul on tegelik makromajanduslik mõju hoopis see, et riik laenab vähem, kui ta oleks laenanud ja kärbib oma kulusid. "Me tõesti hoiame majanduskasvu sellega tagasi, aga muud valikut ei ole," sõnas Ligi.

Algaval aastal toimuvad maksutõusud Ligi sõnul majandusele üle jõu käivaks koormaks ei ole ning need maksud jäävad majandusse valdavalt alles ringlema.

Ligi: paremad ajad on käeulatuses

Ligi ütles, et soovib Eesti elanikele algavaks aastaks optimistlikumat meelt. "Seda
kirumist on olnud ebaproportsionaalselt palju, kui võrrelda omavahel majandustulemusi ja meeleolusid," rääkis Ligi.

"Tohutu pessimism on nendes meeleoluküsitlustes, millega opereerib ja hiilgab konjunktuuriinstituut, mis on ainult üks element majanduses. Kindlasti tuleb meeleolusid parandada, et ettevõtjad ja eraisikud julgeksid ettevõtlusega tegeleda. Kui me kogu aeg kirume, et kõik kukub kokku, siis see hoiab majanduskasvu kindlasti tagasi," lisas ta.

"Aga lohutuseks võin öelda, et fundamentaalnäitajad ikka lubavad majanduskasvu ja kindlasti on ka reaaltulud aasta pärast juba kõrgemad," sõnas Ligi.

"Ei ole see olukord nii hull ühti. Kaks aastat on kasvanud siiski reaaltulud juba. Ja vaatamata sõjale on meie majandusel tegelikult isegi suhteliselt hästi läinud. Üksikisiku tuludel veel eriti suhteliselt hästi. Ja küll me toime tuleme. Nii, et optimistlikumat meelt. Tulevad paremad ajad, nad on käeulatuses," lõpetas Ligi.