Peedu rääkis "Vikerhommikus", et lähiaastad toovad patsientidele plaaniliste vastuvõttude järjekordade pikenemise. "Sellepärast, et nagu on ka ajakirjanduses kuulda olnud ja erinevad riigiesindajad on öelnud, siis tervisekassa rahastus on kehv ja juba on kasutusele võetud ka reservid."

Haiglajuhina teeb teda alanud aastale mõeldes kõige rohkem murelikuks tervisekassa ravirahastusleping. "Numbriliselt on näha kasvusid, aga seal on teatud erisused. Kui me vaatame nüüd meile väga olulist ravijuhu keskmist maksumust, mis summa eest me saame ühte patsienti ravida, siis need on langustendentsis," sõnas Peedu.

Haiglajuht selgitas: "Ka juba aastal 2024 ehk möödunud aastal regionaalhaigla tegi väga võimsalt ületööd. Seda ei tasu segi ajada ületunnitööga. See on ületöö ehk siis töö üle ravi rahastuslepingu, ehk meil lõpeb ravirahastusleping, meil saavad need summad otsa, mida tervisekassa eraldas. Ja nüüd, kuivõrd meil on ikka järjekord patsientidest, meile tuleb ju kogu aeg, 24/7 erakorralisi patsiente, siis sisuliselt me teeme allahindlusega tööd. Mina isegi nimetan seda kohati mustaks reedeks."

Kui haigla ravib patsiente edasi ilma ravirahastuslepinguta, rahastab tervisekassa seda üksnes osaliselt ehk koefitsiendiga. Oma töötajatele maksab aga haigla ikkagi tasu ja ka patsientidele tuleb tagada ravimid, voodikoht jne. "Eks see tuleb meie tulevikuinvesteeringute arvelt," tõdes Peedu.

Eelkõige toimub see psühhiaatriakliiniku arvelt, mida regionaalhaigla juba aastaid ootab. Olemasolev Seewaldi kompleks ootab investeeringuid, aga haiglajuhi hinnangul on mõttetu panna raha muinsuskaitsealustesse hoonetesse. Teine investeeringuootel objekt on verekeskuse teine etapp ehk veretootmine. "Meie verekeskus on selline keskus, kus toodetakse ja hoiustatakse üle 70 protsendi Eesti verevarudest, mis on väga võimas, kui me mõtleme ka riigi julgeolekule kui ka toimepidevusele."

Rahanappuse tingimustes kutsus Peedu inimesi rohkem usaldama tervisemurede korral oma perearste. "Perearst on see, kes on esimene kontaktpunkt tervishoius ja tema siis enda professionaalse nägemuse järgi suunab edasi eriarsti juurde. Ei tasu olla pettunud enda perearstis, kui ta ei tee saatekirja, sest väga paljude terviseprobleemidega saab edasi aidata ka ju perearst," juhendas Peedu, kinnitades samas, et kuigi eriarstiabi ravijärjekorrad pikenevad, siis erakorralised patsiendid võtab haigla alati vastu.

Lisaks ravijärjekordade pikenemisele tõigi Peedu teise suure murekohana välja erakorralise meditsiini osakondadesse pöördujate arvu võimsa kasvu. Sestap peab haiglajuht mõistlikuks, kui EMO-sse pöördujate seas hakataks ühel hetkel valikut tegema. "Et tulebki rangelt öelda, et see teema on kindlasti perearsti teema. Palun pange endale aeg pereõe või perearsti juurde."

Positiivse poole pealt tõi Peedu esile tervisekassa otsuse möödunud aasta lõpust anda haiglale juurde lisaraha vähiravi tarbeks. Ka oma haigla mehitatust hindas Peedu väga heaks. "Kui meie finantsteenistus uuris meie klinitsistidelt, mis on nende võimekus teha tööd, siis võrreldes tervisekassa 2025. aastal meile antava rahastusega me võiksime sellise personalihulgaga teha circa 16 miljonit rohkem tööd. See on väga võimas raha. Ehk ühest küljest ma ütleksin, et regionaalhaigla mehitatus on hea, aga kui me vaatame suurt pilti ja näiteks meie tütarhaiglate seisu, olgu Hiiumaal, Raplas või Läänemaal, siis ilmselgelt on puudus nii arstidest kui ka õdedest."

Ta nentis ka, et tervishoiutöötajatel on päris hästi läinud viimased seitse-kaheksa aastat võttes arvesse väga häid kollektiivkokkuleppeid.

"Nii et ilmselgelt haigla juhina ma tahaks loota, et uus kollektiivkokkulepe tuleb ja see tuleb, olgu siis aastasse 2025 või 2026 ka palgatõusuga. Aga isegi kui haiglate numbrid (kasumid -toim.), mida te ette lugesite, on ilusad, siis sellest me täiendavat palka maksta ei saa, vaid siin on ennekõike see, kas riik suudab selle palgaraha siiski välja võluda."