President Alar Karis jättis aasta viimasel päeval välja kuulutamata maapõueseaduse täiendamise seaduse, sest tema hinnangul ei ole see põhiseadusega kooskõlas ning loodavad ettevõtlusvabaduse piirangud pole proportsionaalsed.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro (Eesti 200) ütles ERR-ile, et need, kes komisjonis eelnõu menetlusega olid seotud ja on seda toetanud, on ilmselt presidendi otsuse üle väga üllatunud.

"Need argumendid, mida president välja tõi, said tegelikult seaduseelnõu aruteludel läbi kaalutud minu hinnangul piisava põhjalikkusega," lausus ta.

Taro lisas, et keskkonnakomisjon leidis seadusemuudatust vastu võttes, et üheaastane põlevkivi kaevandamiseks antavate keskkonnalubade ja nende muutmise taotluste menetlemise peatamine on proportsionaalne meede, sest see on ajutine ning kindla alguse ja lõpuga.

"See oli ajutine piirang ja hinnata seda ebaproportsionaalseks ettevõtluse piiramiseks pidada ei tundunud asjakohane," lausus Taro.

Teist meelt on aga keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja (Isamaa). Ta ütles, et Isamaa on algusest peale olnud seisukohal, et niisugust seaduseelnõu pole tarvis.

"Kogu arutelu komisjonis käiski tegelikult suuresti selle üle ja päädis tegelikult [riigikogu] suure saali aruteluga, et miks selline eelnõu on vajalik, eriti olukorras, kus eelnõus viidati kliimaseadusele, mida tegelikult ei ole, aga sellepärast oleks justkui oleks vaja sellist eelnõu, et kliimaseadusega tegeleda," rääkis ta.

Metsoja tõi välja, et õigustava kohaselt lähtutakse siiski olemasolevatest seadustest ning kummaliseks tegi kogu olukorra tema sõnul ka see, et põlevkivivaru, mida saab kaevata, on jätkuvalt olemas ja kaevandusi saab laiendada.

"Täiendavate uute kaevandusalade loomine justkui on vaja panna seisma – see jäi tegelikult lõpuni arusaamatuks, miks seda vaja teha on," lausus komisjoni asejuht.

Metsoja: üksikotsuseid ei tohiks teha ilma tervikpildita

Metsoja sõnul ei protestinud ettevõtjad muudatuse vastu plakatitega, sest ütlesid, et neil on teisi ja suuremaidki muresid, kuid siiski pole muudatus, mis piirab ettevõtlusvabadust ja läheb vastuollu põhiseadusega, õige.

Igor Taro kinnitusel oli kaevanduslubade piiramine ka huvigruppidega läbi räägitud ja praktikas ei takista see ühegi ettevõttel ettevõtlusvabadust teostada. Taro märkis, et ettevõtjate sõnul on neil varusid piisavalt mitmeks aastaks ette ning see, et lubade menetlemine üheks aastaks peatatakse, pikas plaanis neid ei mõjuta.

Eelnõu edasise saatuse kohta ütles Taro, et protseduuriliselt on kõik väga lihtne: kui seadus uuesti riigikokku arutamiseks saadetakse, jõuab see taas keskkonnakomisjoni ja argumendid, mida president välja tõi, võetakse natuke suurema luubi alla kui seni.

"Siis otsustame, kas jääme selle seisukoha juurde ja ta läheb [riigikogu suurde] saali muutmata kujul või muudame midagi. Esialgu tundub, et see seadusemuudatus, mis me vastu võtsime, et üheks aastaks lubade menetlemine peatada, on pigem selgem olukord kui see, mis on ilma selle muudatuseta. Ettevõtetele öeldi ära, et selle aasta jooksul lube ei menetleta, tegeleme suurema pildi ja pika plaaniga," ütles Taro.

Presidendi kriitika kohta, et seadusemuudatus viitab kliimaseadusele, mille puhul pole veel teada, kas ja millal see üldse jõustub, ütles Taro, et ehkki seadust pole, on olemas poliitikakavatsus.

"Kui sul on poliitiline kavatsus olemas, siis teha nägu, et seda ei ole, tundub ettevõtjate suhtes ebaaus," lausus ta ja lisas, et maapõueseaduse muutmise ja kaevanduslubade menetluse ajutise peatamise mõte oligi võtta üks aasta, et menetleda neid asju, mida on kavas kliimaseadusega paika panna.

"Kõik ootavad aasta aega ja pärast seda on kõik pikema plaani eesmärgid selged, mida me ühe või teise asjaga teeme. Siis antakse need load sisse ja saab menetleda juba seda tulevikku silmas pidades, mis meil 10 ja 15 aasta pärast on," selgitas Taro.

Andres Metsoja hinnangul peaks alustama siiski kliimaseadusest, kus täpsed positsioonid kokku lepitaks. Lisaks tuleks energeetikavaldkonnas leida vastus küsimusele, et kui suurendada taastuvenergia osakaalu, on tarvis kasvatada ka juhitavate võimsuste suurenemisest, et elektrivõrku ülal hoida. Küsimusele, kuidas seda teha, ei vasta tema sõnul ka energiavõrgu arengukava.

"Maapõuest varude kaevandamine on üks nüanss, aga riik vajab siin väga selget tervikpilti ja kui seda ei ole, siis selliseid üksikotsuseid teha on veelgi kummalisem," nentis Metsoja, kes loodab, et koalitsioon ei hakka eelnõuga edasi võitlust pidama, kuid usub, et tegelikkuses tehakse sellesse kosmeetilisi muudatusi sihiga see siiski jõustada.

Ministeerium: kaevanduslubade menetlust on varemgi peatatud

Kliimaministeeriumi maavarade osakonna juhataja Ene Jürjens rõhutas, et kahtluse alla pole seatud riigi võimalust maavarade kasutamisele piiranguid seada. Ta meenutas, et tegu poleks esimese korraga, kus põlevkivi kaevandamise lubade menetlused peatatakse.

"Seda tehti ka aastal 2006 ja siis peatati taotluste vastuvõtmine ja menetlemine kuni põlevkivi arengukava valmimiseni," lausus Jürjens.

Tema sõnul ei saa taotluse esitanud ettevõtjatel olla kunagi täit kindlust, kas ja millistel tingimustel see positiivse otsuse saab. Siiski on presidendil selles osas õigus, et tarvis on rohkem täpsustada, millistel tingimustel saab edasi minna ja võtmesõnana tõi Jürjens välja kliimaseaduse.

"President on ka oma seisukohas välja toonud, et kliimakindla majanduse seadust ei ole veel vastu võetud ja oli ka kahtluse alla seatud, et ei tea, millal see jõustub või kas see juhtub, siis sellele saan ma väita vastuseks, et tegelikult kiimakindla majanduse seaduse osas on selline ajakava, et praegu on vastav eelnõu koos kavandatavate maapõueseaduse muudatustega juba vabariigi valitsusele esitatud," rõhutas maavarade osakonna juhataja.

Samuti on tema sõnul juba töös ka need kliimapoliitiliste eesmärkide suunisdokumendid, mida vajakajäämistena välja toodi.

Jürjensi hinnangul on kliimaseadus selles mõttes unikaalne, et esimest korda ajaloos saavad fikseeritud sektoraalsed heitkoguste vähendamise eesmärgid ning uus asjaolu nõuab ka uut lähenemist kaevandamislubade andmisel.

"Kliimakindla majanduse seaduse menetlus on selles faasis, et nendes suundades me kindlasti liigume edasi ja fakt on ka see, et kuna põlevkivi puhul on tegemist paratamatult suhteliselt suure keskkonnamõjuga selle kasutuselevõtul ja ka põlevkivienergeetika on kallis, siis pikas perspektiivis on põlevkivienergeetikast väljumine meile vältimatu," nentis Jürjens.

Praegu tegeldakse juriidiliste aruteludega, kuidas ja milliste sammudega edasi liikuda ja kuidas see oleks otstarbekas ning Jürjensi kinnitusel minnakse maapõueseaduse muutmisega kindlasti edasi.

"Maapõueseaduse suur suund on selline, et põlevkivi kasutuselevõtt peab olema senisest teistel alustel ja need konkreetsed alused on tarvis sõnastada ja siis otstarbekalt minna selles suunas edasi," lausus kliimaministeeriumi maavarade osakonna juhataja.