Oluline esmaspäeval, 6. jaanuaril kell 22.45:

- Ukraina komandör: armee tekitab Kurski oblastis venelastele kahju;

- Zelenski väljendas optimismi Trumpi ametiaja suhtes;

- Zelenski pakkus Trumpile USA relvade ostmist Vene külmutatud raha eest;

- Venemaa teatas Kurahhove vallutamisest;

- Zelenski sõnul ei armasta Putin oma riiki ega rahvast;

- Zelenski sõnul vabandas Lukašenko tema ees sõja esimestel päevadel;

- Tšehhi minister: rahu Venemaa ja Ukraina vahel tuleb saavutada jõuga;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1730 sõdurit.

Ukraina komandör: armee tekitab Kurski oblastis venelastele kahju

Ukraina maaväeüksuste komandör ütles esmaspäeval, et armee tekitab kahju Venemaa Kurski oblastis, taustaks Moskva teade Kiievi väekontingendi alustatud vastupealetungist.

"Kurski oblastis tekitame me enesekindlalt kahju," ütles brigaadikindral Mõhhailo Drapatõi Ida-Ukrainas okupeeritud Donetski oblastis meediale.

Zelenski väljendas optimismi Trumpi ametiaja suhtes

Ukraina president Volodõmõr Zelenski väljendas optimismi, et Ameerika Ühendriikide ametisseastuv president Donald Trump suudab sundida Venemaa rahukõnelustele ja lõpetada sõja Ukrainas.

Zelenski ütles kolm tundi kestnud usutluses USA veebiajakirjanikule Lex Fridmanile, et vabariiklasest valitud president on Ukraina julgeoleku tagamisel ülioluline, avades tee läbirääkimistel saavutatavale lahendusele, mida toetavad ka Euroopa riigid.

"Trump ja mina jõuame kokkuleppele ja... pakume koos Euroopaga välja tugevad julgeolekugarantiid, siis saame venelastega rääkida," ütles Zelenski uuel aastal Kiievis antud intervjuus.

"Trump on liider ja Euroopa toetab Ukraina positsiooni," hindas Ukraina riigipea.

Zelenski ütles juba neljapäeval meediakanali Ukrinformi poolt vahendatud usutluses, et USA presidendiks valitud Trumpi ettearvamatus võib aidata lõpetada sõda Venemaaga.

"Trump on väga tugev ja ettearvamatu ning ma tõesti tahaksin, et president Trumpi ettearvamatus kehtiks ka Venemaa suhtes. Usun, et ta tõesti tahab sõja lõpetada," rääkis Ukraina liider.

20. jaanuaril ametisse asuv Trump on öelnud, et lõpetab peaaegu kolm aastat kestnud konflikti 24 tunniga pärast võimule saamist. Väide on äratanud skepsist Kiievis, kus kardetakse, et riik on sunnitud rahu nimel okupeeritud territooriumitest loobuma. Ühtlasi kardetakse, et vabariiklased võivad USA elutähtsa sõjalise abi andmist aeglustada või selle täielikult peatada.

Ukraina liider on püüdnud luua sildu Trumpi ja tema meeskonnaga alates novembris toimunud valimistest.

Zelenski sõnul toetab ta ideed, et Prantsusmaa paigutaks Ukrainasse rahuvalvajad tagamaks edaspidist rahukokkulepet Venemaaga, kui see peaks tekkima, kuid rõhutas, et see peaks olema samm NATO sõjalise alliansiga liitumise suunas.

"Toetame seda algatust, kuid Prantsusmaast üksi ei piisa. Me ei tahaks, et see oleks üks või kaks riiki, kui tegemist on sellise algatusega. See peaks kindlasti olema tee NATO suunas," seletas Zelenski. 

Prantsusmaa president Emmanuel Macron on lääne vägede Ukrainasse saatmise ideed varemgi esitanud ja ütles eelmisel aastal, et ei saa välistada lääneriikide vägede kohaolekut.

Zelenski on samas tunnistanud, et Ukraina armee on väsinud Venemaa lakkamatu rünnaku tõttu rindel. "Nad pingutavad, poisid on väsinud," sõnas Zelenski.

Macron: Ukrainas kiiret ja lihtsat lahendust ei ole

Prantsuse president Emmanuel Macron ütles esmaspäeval, et ei näe kiiret ja lihtsat lahendust Venemaa sõjale Ukrainas ning lisas, et Ukraina ootused peaksid olema realistlikud".

"Ukrainas kiiret ja lihtsat lahendust ei ole," ütles Macron kõnes Prantsuse suursaadikutele.

Prantsuse president hoiatas ühtlasi, et ukrainlastel on vaja realistlikke arutelusid territoriaalküsimustes.

"Ameerika Ühendriigid peavad aitama meil olukorda muuta ja veenma Venemaad istuma läbirääkimistelaua taha," ütles Macron, kelle sõnul Euroopa riigid peavad pakkuma Ukrainale julgeolekutagatisi.

"Ameerika uus president teab ise, et Ühendriikidel ei ole võimalust midagi võita, kui Ukraina kaotab," ütles Macron.

Prantsuse riigipea hoiatas, et lääneriikide usaldusväärsus puruneb, kui nad peaksid nõustuma väsimuse tõttu Ukraina küsimuses kompromissile minema.

"Ukraina kapituleerumine ei saa olla hea ei eurooplaste ega ameeriklaste jaoks," rõhutas Macron.

Zelenski pakkus Trumpile USA relvade ostmist Vene külmutatud raha eest

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pakkus Ameerika Ühendriikide valitud presidendile Donald Trumpile USA relvade ostmist 300 miljardi dollari väärtuses külmutatud Venemaa varade arvelt.

"Ma ütlesin USA presidendiks valitud Donald Trumpile, et see on üks julgeolekugarantiidest: võtke 300 miljardit dollarit külmutatud Venemaa varasid ja meie võtame selle eest, mida vajame oma kodumaa kaitsmiseks. Me ei vaja Ühendriikidelt kingitusi. See on kasulik teie tööstusele ehk Ameerika Ühendriikidele. Me investeerime sinna Venemaa raha, mitte Ukraina raha ja mitte Euroopa raha - Vene raha. Nad peavad selle agressioonisõja eest maksma. Kas see on üks turvagarantiidest? Jah, muidugi. Sest see on sõjaline tagatis," seletas Zelenski.

Ukraina president rõhutas ka, et Venemaa energiakandjate ja varilaevastiku vastu tuleks kehtestada rohkem sanktsioone ning neid ei tohiks vahepeal mingil juhul tühistada. Ühtlasi rõhutas riigipea NATO tähtsust Ukraina julgeoleku tagatisena.

Zelenski sõnul räägitakse kõigist neist teemadest Ukraina kaitset käsitleva kontaktrühma järgmisel kohtumisel Ramsteini lennubaasis Saksamaal.

Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu kõneisik John Kirby ütles paari päeva eest, et lähipäevil on oodata täiendavaid teateid Ukraina julgeolekuabi kohta.

"Kirby pakkus välja ka võimaluse korraldada järgmine koosolek Ukraina toetamiseks Ramsteini formaadis USA presidendi Joe Bideni administratsiooni ajal ja enne vastvalitud presidendi ametisseastumist 20. jaanuaril," seisis uudise edastanud meediakanali Ameerika Hääle veebisaidil.

Muid üksikasju Kirby ei avaldanud.

USA teatas 30. detsembril Ukrainale ligi 2,5 miljardi dollari suurusest kaitseabipaketist, mis Bideni sõnul aitab Ukraina rahval jätkata oma iseseisvuse ja vabaduse kaitsmist Venemaa agressiooni vastu.

Abipakett hõlmas 1,25 miljardi dollari väärtuses relvade ja varustuse ülekandmist Pentagoni varust Ukrainale ja 1,22 miljardi dollari väärtuses uute relvade tellimusi Ukraina julgeolekuabi algatuse (USAI) kaudu.

Venemaa teatas Kurahhove vallutamisest

Vene väed vallutasid Ida-Ukrainas olulise logistikakeskuse Kurahhove, teatas Vene kaitseministeerium esmaspäeval. 

"Vene üksused vabastasid täielikult Kurahhove linna - suurima asustatud punkti Donbassi edelaosas," teatas Vene kaitseministeerium Telegrami kanalis. 

Kurahhoves elas enne sõda umbes 22 000 inimest, tegemist on tööstuslinna, kus asub elektrijaam ja veehoidla. 

Vene kaitseministeeriumi teatel olid Ukraina väed muutnud Kurahhove võimsaks kindlustatud piirkonnaks laskepositsioonide ja maa-aluste kommunikatsioonidega.  Ministeerium nimetas Kurahhovet tähtsaks logistikasõlmeks ja teatas, et selle vallutamine võimaldab Vene vägedel hõivata ülejäänud Donetski oblasti kiirendatud tempos. 

Zelenski sõnul ei armasta Putin oma riiki ega rahvast

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on kindel, et Kremli valitseja Vladimir Putin ei armasta oma riiki ega rahvast, keda saadab jätkuvalt teiste rahvaste vastu sõtta.

Veebiajakirjanik Lex Fridman ütles intervjuu ajal Zelenskiga, et sõja lõpetamises oleks raske kokku leppida, kui pidada teise riigi presidenti täiesti hulluks.

"Me peame teda vaatama kui tõsist inimest, kes armastab oma riiki ja armastab selle riigi inimesi. Jah, ta teeb kohutavaid sõjalisi asju," rääkis Fridman.

Zelenski küsis, kas Fridman peab silmas Kremli valitsejat Putinit ja seejärel palus selgitada, mida tähendab väljend "tema riik". Seejärel tuletas Zelenski Fridmanile meelde Kremli poliitikat paljude teiste rahvaste suhtes.

"Kes on tšetšeenid? Erinevad inimesed. Teistsugune usk. Teised inimesed. Eri keel. Miljon hävitatud. Ja kuidas ta selle hävitas? Ja kuidas ta nad tappis? Armastusega? Ma arvan, et võibolla kallistustega?" ironiseeris Zelenski.

Ukraina president toonitas, et Putin ei armasta oma rahvast, vaid ainult oma kaaskonda. Selle tõestuseks on diktaatori pidev valmisolek saata oma rahvas võõrale maale surema.

Zelenski sõnul vabandas Lukašenko tema ees sõja esimestel päevadel

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval, et sõja esimestel päevadel vabandas Valgevene riigipea Aleksandr Lukašenko tema ees selle pärast, et Vene väed kasutasid sissetungi aja Valgevene territooriumi. 

"Rääkisin Lukašenkoga telefoni teel sõja esimestel päevadel ja ta vabandas ning väitis, et see polnud tema, vaid Putin kasutas Valgevene territooriumi. Need on tema sõnad ja tinglikult on mul tunnistajaid. Lukašenko ütles, et ta vabandab," rääkis Zelenski intervjuus USA veebiajakirjanikule Lex Fridmanile.

Vastuseks olevat Ukraina president Lukašenkole öelnud, et too on mõrvar nagu Putingi. "Ma ütlesin talle, et sa oled samasugune mõrvar," jätkas Zelenski.

Venemaa režiimi juht Putin andis oma Valgevene ametivennale Lukašenkole oktoobris üle Venemaa kõrgeima riikliku autasu – Andreas Esmakutsutu ordeni.

Putin nimetas talitusel Lukašenkot SRÜ tihedate sidemete hoidmise ja laiendamise järjekindlaks ja veendunud toetajaks, samuti aktiivseks osalejaks Euraasia majandusühenduse, Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni ja viimasel ajal ka Shanghai Koostööorganisatsiooni koostöö arendamisel.

"Olen kindel, et jätkame Vene-Valgevene koostöö arendamist ühiste jõupingutustega, tugevdame veelgi vastastikku kasulikku ja tihedat majanduskoostööd ning kaitseme usaldusväärselt kahe riigi ja meie ühise liitriigi julgeolekut," lisas Venemaa president.

Lukašenko ütles omalt poolt, et Valgevene ja Venemaa liit seisab karmi võitluse esirinnas õiglase maailma ülesehitamiseks.

Tšehhi minister: rahu Venemaa ja Ukraina vahel tuleb saavutada jõuga

Rahu Venemaa ja Ukraina vahel tuleb saavutada jõuga, et Kremlile alluvate vägede rünnakud ei oleks tõhusad, ütles Tšehhi välisminister Jan Lipavský pühapäeval.

Lipavský kohaselt on rahu Vene Föderatsiooni ja Ukraina vahel võimalik saavutada ainult Vene poole jõulise survestamisega, et autoritaarne liider Vladimir Putin muudaks oma suhtumist Ukraina rahvasse, riiklusesse ja juhtimisse.

"Diktaator Putin ei tunnusta Zelenskit presidendina, ei tunnusta ukrainlasi rahvana ega tunnusta Ukrainat riigina. Nad ütlevad, et nad ei ole tema partnerid, seega jätkab ta ründamist. Seetõttu tuleb vältimatult saavutada rahu jõumeetoditega, et Venemaa rünnakud poleks tõhusad ja et Putin oma seisukoha ümber mõtleks," kirjutas Lipavský sotsiaalvõrgustikus X.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1730 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 798 040 (võrdlus eelmise päevaga +1550);

- tankid 9700 (+14);

- jalaväe lahingumasinad 20 164 (+45);

- suurtükisüsteemid 21 665 (+62);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1258 (+1); 

- õhutõrjesüsteemid 1034 (+2);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 21 625 (+178);

- tiibraketid 3006 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 33 056 (+116);

- eritehnika 3681 (+4).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.