Sõja 1049. päev: Ukraina andis täppislöögi Kurskis asuva Vene komandopunkti pihta
Vene relvajõud on alates Ukraina sissetungi algusest Venemaa Kurski oblastisse kaotanud üle 38 000 sõduri, neist 15 000 tapetutena, teatas esmaspäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Teisipäeval esitatud Vene vägede üldiste kaotuste statistika kohaselt ületas tapetud või haavatud Vene sõdurite arv 800 000 piiri. Ukraina andis täppislöögi Kurskis asuva Vene komandopunkti pihta.
Oluline teisipäeval, 7. jaanuaril kell 21.06:
- Ukraina andmeil on Venemaa Kurski oblastis kaotanud üle 38 000 sõduri;
- ISW tõi esile Ukraina edenemise põhjused Kurski oblastis;
- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1970 sõdurit.
Ukraina andis täppislöögi Kurskis asuva Vene komandopunkti pihta
Ukraina teatas teisipäeval, et riigi relvajõud andsid täppislöögi Kurski oblastis asuvale Vene sõjaväe komandokeskusele. Teadaanne tuli paar päeva pärast seda, kui Ukraina alustas Kurski oblastis uut pealetungi, vahendas The Kyiv Independent.
Venemeelsed sõjablogijad on teatanud suurest Ukraina pealetungist, samas kui Kiiev pole seda kommenteerinud, öeldes vaid, et lahingutegevus piirkonnas jätkub.
Ukraina andmeil on Venemaa Kurski oblastis kaotanud üle 38 000 sõduri
Vene relvajõud on alates Ukraina sissetungi algusest Venemaa Kurski oblastisse kaotanud üle 38 000 sõduri, neist 15 000 tapetutena, teatas esmaspäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
"Kurski operatsiooni ajal on vaenlane kaotanud juba üle 38 000 oma sõduri tapetute ja haavatutena. Neist umbes 15 000 on pöördumatud kaotused," rääkis president pärast kõrgeima ülemjuhataja staabi koosolekut.
Ukraina relvajõudude peastaabi andmeil on Ukraina väed hävitanud Kurski oblastis ka 104 Vene tanki, 575 soomukit, 1104 muud sõidukit, 330 suurtükiväesüsteemi, 12 õhutõrjekahurit, 12 õhutõrjesüsteemi, ühe lennuki, kolm helikopterit, 859 drooni ja 32 ühikut eritehnikat.
Operatsiooni käigus on Ukraina väed võtnud vangi 860 Vene sõdurit, täiendades oluliselt vahetusfondi, mis võimaldab sadadel Venemaa vanglates viibivatel Ukraina kaitsjatel koju naasta.
"Pidasin staabi koosoleku, kus kuulati relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi ja kindralstaabi ülema Anatoli Barhõlevõtši eraldi ettekandeid. Peamine küsimus on meie rindeliinide ja eelkõige Pokrovski kaitsmine, aga ka Kursk. Olen tänulik kõigile väeüksustele ja igale meie sõdurile, kes seal praegu on," rääkis Zelenski esmaspäeval.
Riigipea tõi välja, et esmaspäeval möödus täpselt viis kuud kaitseväe tegevuse algusest Kurski oblastis. Nüüd hoiavad Ukraina võitlejad seal puhvertsooni hävitades aktiivselt agressorriigi sõjalist potentsiaali.
President tõi välja, et okupandid on paigutanud piirkonna territooriumile oma tugevad üksused ning kaasanud sinna ka Põhja-Korea sõdureid. Tänu operatsioonile ei saa nad neid vägesid saata Sumõ, Donetski, Harkivi ega Zaporižžja oblastisse.
"Tänan veelkord kõiki meie sõdureid, kes viisid sõja selle koju Venemaale ning annavad Ukrainale rohkem julgeolekut ja jõudu," lisas Zelenski.
Peastaabi teatel on rohkem kui 2000 Ukraina sõjaväelast pälvinud riiklikud autasud kangelaslikkuse ja eduka tegevuse eest Kurski operatsiooni ajal.
Ukraina positsioonid Venemaa Kurski oblastis on olulised võimalikeks tulevaste rahuläbirääkimiste kontekstis, ütles esmaspäeval USA välisminister Antony Blinken.
"Nende positsioonid Kurskis on olulised, sest kindlasti omavad need tähtsust mis tahes läbirääkimistel, mis võivad alanud aastal aset leida," ütles Soulis visiidil viibiv Blinken ajakirjanikele.
Ukrinformi teatel usub 40 protsenti ukrainlastest, et Ukraina relvajõudude pealetungoperatsioon Kurski oblastis suurendab Kiievi võimalusi rahuläbirääkimistel saavutada see, mida ta soovib.
Moskva teatas pühapäeval Ukraina uuest pealetungist Kurski oblastis.
Erukindral Kellogg lükkas Kiievi-visiidi edasi
Ukraina välisminister Andri Sõbiha ei tähtsustanud ühisel pressikonverentsil Islandi välisministriga Kiievis üle USA järgmise presidendi Donald Trumpi eriesindaja erukindral Keith Kelloggi visiidi edasi lükkamist.
Ta väljendas veendumust, et kindral Kellogg tuleb peagi Ukrainasse.
"Ma olen kindel, et see toimub õigel ajal ja me peame ühendust, et selle visiidi ajakava selgelt paika panna ja täita maksimaalse sisuga," rõhutas Sõbiha.
Unian edastas juba varem Reuters informeeritud allikatele viitava teade, et Kellogg lükkas oma kavandatud reisi Kiievisse ja teistesse Euroopa pealinnadesse edasi kuni Trumpi ametisseastumiseni 20. jaanuaril.
ISW tõi esile Ukraina edenemise põhjused Kurski oblastis
Ukraina relvajõud ühendavad maapealsete operatsioonide toetamiseks Venemaa Kurski oblastis kaugmaa täppislöögid ja elektroonilised sõjapidamise süsteemid, märkis USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) oma viimases aruandes.
Sellega on Ukraina väed alates uue pealetungi algusest 6. jaanuaril saavutanud taktikalisi edusamme, leiavad USA mõttekoja analüütikud.
ISW järgi näitavad geograafilise asukoha andmed, et Ukraina väed on Venemaa Kurski oblastis edasi tunginud Sudžast kirdes Berdini, Russki Poretšnõi ja Novosotnitski juures.
"Suurenenud ründeoperatsioonid Kurski oblastis võivad olla Ukraina koordineeritud operatsiooni algetapp Kurski oblastis või mujal, ehkki ISW ei ole valmis tegema mingit konkreetset prognoosi," seisab aruandes.
Samal ajal märgivad analüütikud, et Vene väed üritasid kasutada Ukraina rünnakuid selleks, et rünnata ise Kurski oblastis teistel suundadel. Nii on Vene väed ISW andmetel edasi liikunud Sudžast loodes Maloi Lokni lähedal.
Sama ajal teatas Venemaa kaitseministeerium, et Kurski oblastis tegutsevad Kaspia merejalaväe drooniüksused, viidates tõenäoliselt Kaspia laevastiku 177. merejalaväe polgu drooniüksustele. ISW hinnangul viitab see tõenäoliselt 177. polgu üksuste üleviimisele Zaporižžja oblasti lääneosast Kurski oblastisse.
Samuti öeldakse ISW raportis, et Ukraina väed jätkavad maapealsete operatsioonide toetamiseks kauglööke Kurski oblastis asuvate Venemaa tagalasihtmärkide vastu.
"ISW hinnangul võivad Ukraina väed üritada maapealsete operatsioonide toetamiseks integreerida pikamaa täppislöögivõimet ja elektroonilise sõjapidamise süsteeme," märgivad analüütikud.
Jaanuari esimestel päevadel alustas Ukraina kaitsevägi taas pealetungi Kurski oblastis. Ukraina presidendikantselei juhi nõuniku Serhi Leštšenko sõnul läbisid üksused üsna suur ala ilma olulist vastupanu kohtamata. Tema sõnul sai see võimalikuks tänu uute vahendite kasutamisele.
Praegused sündmused Kurski oblastis näitavad, et venelased ei suuda oma plaane ellu viia ja piirkonda Ukraina kaitseväest vabastada enne 20. jaanuari, kui USA presidendiks saab Donald Trump, märkis ekspert Dmõtro Žmailo.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1970 sõdurit
Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 800 010 (võrdlus eelmise päevaga +1970);
- tankid 9710 (+10);
- jalaväe lahingumasinad 20 189 (+25);
- suurtükisüsteemid 21 710 (+45);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1260 (+2);
- õhutõrjesüsteemid 1038 (+4);
- lennukid 369 (+0);
- kopterid 331 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 21 708 (+83);
- tiibraketid 3014 (+0);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 33 226 (+170);
- eritehnika 3681 (+0).
Ukraina relvajõud teatasid teisipäeval, et seoses andmete täpsustamisega muutus hävitatud tiibrakettide arv võrreldes esmaspäeval esitatud andmetega.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: BNS, Ukrinform