Eestisse on lähimatel aastatel kavas ehitada kuni 600 megavati ulatuses uusi gaasijaamu. Lisaks valitsuselt heakskiidu saanud Eesti Energia 100-megavatisele gaasijaamale hangib võrguhaldur Elering veel 500 megavatti reservvõimsust, mis saavad pigem samuti olema gaasijaamad. Need pannakse käima, kui elektrit puudu on.

"Hange on käimas. Huvi hanke vastu on. Päris tõsine huvi on. Registreerunud turuosalisi on jämedalt 30 ringis. Esitatakse tihedalt küsimusi. Hankele pakkumiste esitamise tähtaeg on käesoleva aasta juulis," lausus Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp.

Reservhankel osalev Eesti Energia ütleb, et nende jaoks on uute tootmisvõimsuste rajamiseks võimalikke kohti kolm.

"Narva, Iru ja Auvere heaks räägib see, et seal on juba olemas elektrijaamad, elektriühendused, ja kui gaasijaam töötab, on võimalik seda sooja, mis seal tekib, ka soojusvõrku anda," ütles Enefit Poweri juhatuse esimees Lauri Karp.

Seda sooja siiski kuigi palju aasta jooksul ei tule, ütlevad nii Eesti Energia kui ka samuti hankes osalemist plaaniv Utilitas.

"Tegemist ei ole baasenergia jaamaga. See aktiveeritakse loetud minutiteks, tundideks. Ja kui me vaatame aasta koond soojustoodangut ja võtame kokku need tunnid, kus ülejäävat soojust tekib, siis selle osakaal on ikkagi väga väike," lausus Utilitas Tallinna juhatuse liige Janek Trumsi.

Eleringi hinnangul võiks praegu plaanitavatest juhitavatest võimsustest piisata aastani 2030. Siis tuleks edasi vaadata, kuidas varustuskindlus tagada. Eesti Energia hinnangul vaid gaasile toetuda ei oleks mõistlik.

"On välja käidud, et tulevikus võiksid kõik põlevkivijaamad olla asendatud gaasijaamadega. See tähendab aga väga massiivset gaasiimporti Eestisse. Kas see on meie eesmärk? Eesti tuleviku elektrivarustus peaks olema mitme vaala peal ja gaasijaamadel on kindlasti oma roll olemas, aga mingis ulatuses peab olema jätkuvalt põlevkivi roll väga selgelt defineeritud," lausus Karp.