Sel nädalal algas Eestis taas koolides õppetöö, pühadejärgne ühiskonna tavaline töö- ja elurütm on taastunud. Aga riigikogu kalendris valitseb tühjus. Tööd ei tee komisjonid, suure saali esimene istung on alles järgmisel esmaspäeval, sest nii on riigikogu kodu- ja töökorra seaduses paika pandud. Töögraafik tehakse suisa mitu aastat ette. Kas tegelikus elus ei võiks olla riigikogu tööelu paindlikum?

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahv 45 ütleb tõesti, et riigikogu korralised istungjärgud toimuvad jaanuarikuu teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani. See on olnud väga pikk kokkulepe. Riigikogu liikmed ju igapäevaselt teevad oma toimetusi edasi, tean väga paljusid kolleege, kes nendel nädalatel aasta alguses kohtuvad valijatega. 

Lisaks on veel ka riigikogu liikmetel palju muid ülesandeid.

Riigikogu tööperiood on ka suvi, näiteks eelmisel suvel terve juulikuu riigikogu kogunes erakorralistel istungitel, sest valitsus vahetus ja laual oli palju vajalikke eelnõusid. Seetõttu ei saa öelda, et riigikogu liikmetel oleks nüüd istungitevahelisel ajajärgul puhkus.

Mina aga vaatan sotsiaalmeediast praegu puhkusel olevaid riigikogu liikmeid, kes postitavad pilte küll Floridast, küll Kanaari saartelt. Igal inimesel on õigus puhkusele, see on loomulik. Samas vähemalt komisjonide tasandil võiks töö pidevalt edasi käia. Näiteks on meil kiire agressorriikide kodanike hääleõiguse äravõtmisega.

Agressorriikide kodanike hääleõiguse küsimuses põhiseaduskomisjon palus muudatusettepanekute esitamiseks lisaaega 20. jaanuarini. Seda just põhjusel, et analüüsida ja saada ka põhjalikumaid ettepanekuid. Usun, et põhiseaduskomisjonil on väga selgelt protseduurid paigas, kuidas siis konkreetse eelnõu menetlemisega edasi minna.

Ja komisjonid võivad ka erakorraliselt koguneda, näiteks riigikaitsekomisjon aastavahetuse eel kogunes, et arutada Soome lahel toimunud Estlink 2 lõhkumise intsidenti ja Eesti energiajulgeolekut.

Täna me lähtume ikkagi sellest, et meil on riigikogu kodu- ja töökorra seadus, kus on üsna täpselt paika pandud, kuidas riigikogu plenaaristungid toimuvad ja kui ma võrdlen ka meie parlamendi plenaaristungite hulka, siis ma julgen öelda, et kindlasti on Eesti üks kõige enam plenaaristungeid korraldav riik siin regioonis, võimalik, et ka kogu  Euroopas.

Soome parlament koguneb plenaaristungiteks veebruari alguses ja Leedus kogunetakse plenaaristungiteks alles märtsikuus. Me kindlasti ei saa öelda, et Eesti parlamendis töö ei toimu. Praegu riigikogu liikmed töötavad oma piirkonnas või dokumentidega. Me ei saa kindlasti öelda, et riigikogu liikmed nüüd ainult tegeleksid puhkusega.

Seda ma polegi väitnud. Kas ma saan teie jutust õigesti aru, te olete praegu kehtiva süsteemiga täiesti rahul?

Riigikogu peab püsivalt otsa vaatama sellele, millised on need reeglid, mille alusel riigikogu töötab. Ma olen korduvalt ka küsinud riigikogu vanematekogus seisukohti, et kas me võiksime riigikogu kodu- ja töökorda üle vaadata. Täna konsensust selles küsimuses ei ole, aga kindlasti me arutame neid küsimusi edasi. Just selle viimase koosseisu ajal on leidnud aset ka väga palju pretsedente, mille osas siis parlamendi reeglite tõlgendamine on ka võib-olla pisut muutunud. Võib-olla oleks ka mõistlik ühel hetkel otsa vaadata sellele, et seadus vajaks täpsustamist.  

Plenaaristungite toimumine sõltubki eelkõige komisjonide eeltööst, kui palju eelnõusid ja ettepanekuid suure saali aruteludeks ja hääletamisteks ette valmistatakse. Aga komisjonid ju sel nädalal tööd ei tee.

Minul on väga keeruline riigikogu esimehena hakata kommenteerima komisjonide tegevust, komisjonid on ikkagi üsna autonoomsed ja korraldavad oma tööd ise. Kui komisjonid on endale tööplaani paika pannud, siis nad toimetavad vastavalt sellele.

Riigikogus on ka paar komisjoni, mis kogunevad oluliselt tihedamini, näiteks Euroopa Liidu asjade komisjon, mis käib koos püsivalt ja seda ka istungitevahelisel ajal.

Mitte küll sellel nädalal. Osa riigikogu liikmeid on intervjuudes märkinud, näiteks teie mainitud Euroopa Liidu asjade komisjoni juht Peeter Tali, et  töömaht on väga suur. Selles komisjonis ongi väga suur, meeletult tuleb Euroopa Liidu direktiive, otsuseid ja ettepanekuid, mida seal peab menetlema. Tali sõnul oleks vaja abijõudu ja nõunikke. Kui palju raha oleks juurde vaja, et iga riigikogu liige saaks endale nõuniku?

Komisjonidel on oma nõunikud olemas ja komisjonid saavad kasutada veel ka veel ka teisi tugistruktuure, sealhulgas ka riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna abi.  

See, mis puudutab nüüd igale riigikogu liikmele nõunike palkamist, siis see on teema, mida on pikalt arutatud, aga sellel on väga selge hinnalipik küljes. See on ligikaudu kümme protsenti riigikogu tänasest eelarvest. Ma ei pea seda tänases eelarveseisus kuidagi realistlikuks, et riigikogu liikmed saaksid endale abisid palgata.

Kui suur on riigikogu eelarve?

See on 35 miljonit eurot ja jaguneb kahte ossa. Üks on seotud väga selgelt saadikutega ja teine on kogu riigikogu kantselei ja hoone ülalpidamiskuludega seonduv.

Ehk siis 101 nõunikku läheks maksma 3,5 miljonit eurot?

Jah, kui me võtame aluseks Eesti keskmise palga või sinnakanti mingi summa. Kindlasti on ka muid variante, kuidas seda küsimust võiks lahendada. See on selline summa, mida meil kindlasti täna riigikogu eelarvesse ei ole võimalik saada ja see on selline laiema arutelukoht, kas ja kuidas.

Riigikogu liikmete toetamist on tehtud läbi fraktsioonide, läbi riigikogu kantselei ja komisjonidel on oma nõunikud, fraktsioonidel on oma nõunikud. Me ei saa kindlasti öelda, et riigikogu liikmetel täna mingisugust tugistruktuuri ei ole, see ei vasta kindlasti tõele.

Te olete nüüd varsti juba peaaegu kaks aastat olnud riigikogu esimees. Mis on need kolm-neli lihtsat asja, kui oleks teie võimuses ja kokkulepped oleksid saavutatavad, mida te muudaksite kodu- ja töökorra seaduses?

Kindlasti komisjonide töökorraldusega seonduv, et see oleks sujuvam. Muudatusettepanekute jõudmine suurde saali on üks väga konkreetne teemade ring. Me oleme olnud silmitsi ülemäärase obstruktsiooniga, mistõttu komisjonid on juba oma tavapärast praktikat muutnud. 

Obstruktsiooni korral esitatakse kümneid ja sadu muudatusettepanekuid, seda võiks täpsustada, kuidas komisjon võiks nendega siis toimetada.

Ma olen ka korduvalt rääkinud sellest, et müramasinate toomisel riigikogu saali ei ole mittemingisugust õigustust. Istungi juhatajale tuleks kaaluda suurema õiguse andmist korra tagamiseks saalis. 

Riigikogu juhatus on ühel korral teinud otsuse lõpetada kümneminutiliste vaheaegade võtmine enne hääletusi. See on oluliselt vähendanud kümneminutiliste vaheaegade võtmist, julgen öelda, et see viimane istungjärk septembris detsembrini oli oluliselt efektiivsem ja sisulisem.

Obstruktsiooni algatasid poolteist aastat tagasi kolm opositsioonierakonda, see oli ju väga selgelt suunatud riigikogu põhiseadusliku rolli halvamiseks. 

Tänu riigikogu juhatuse järjestikustele otsustele on nüüd tagatud riigikogu tõhus toimimine. Aga need asjad võiks olla ka riigikogu kodu- ja töökorra seaduses täpsemini paika pandud.