Tallinn kasutab teehoolduses igal aastal tuhandeid tonne eri kloriide ehk soolasid, et muuta sõiduteed vähem libedaks. Kõige levinum on naatriumkloriid, mida eelmisel talvel linna teehoolduspartnerid puistasid teedele 9950 tonni. Aasta varem puistati naatriumkloriidi 10 120 tonni ja tänavu on seda sõiduteedele jõudnud veidi üle kolme tonni.

Kuigi kloriidid aitavad libedust tõrjuda, on neil ka negatiivsed kõrvalmõjud – nii linnaloodusele kui ka teid kasutavatele autodele. Samuti satub soola ka kõnniteedele, kus see söövitab lemmikloomade käppasid, aga rikub ka inimeste jalanõusid ja riideid.

"Kloriidi kasutamise mõjud on mitmekülgsed ja kõiki me kindlasti ei tea. Mida me teame, on see, et kui need ained jõuavad keskkonda, kas siis maapinda või veekeskkonda, hakkavad nad sealset elustikku mõjutama," rääkis Tartu Ülikooli loodusteadlane Marko Mägi.

"Kui kloriidid jõuavad mulda, siis mulla elustik saab häiritud, muutub elustikuvaesemaks. Vette sattudes võib sealne elustik samuti kannatada, paljud liigid võivad seetõttu väikeveekogudes või teeäärsetes kraavides või nendega ühenduses olevates veekogudes surra," sõnas Mägi.

Kloriidi kasutamise alternatiiv oleks Mägi sõnul vähem autodega liigelda.

"Aga tänapäeva inimest see variant kindlasti ei rahulda. Ei ole ka mõeldav, et me kõiki teid katame kruusaga või liivaga. Kõige mõistlikum on sõita tempoga, et ennast mitte ohtu seada, aga seda soovitust inimesed ei kipu jälgima," rääkis Mägi.

"Soolade kasutamine on kõige lihtsam moodus ja kõik on sellega harjunud," sõnas Mägi. "Kuid soolade negatiivne mõju on aga üldteada ja võimalusel võiks seda vähendada," sõnas Mägi.

Sool mõjutab negatiivselt ka autosid ja autoomanikke – ehk neid, mille ja kelle huvides seda üldse maha puistatakse.

Autod kannatavad järjest enam soola tõttu

"Sool paneb auto keredetailid roostetama, tekitab korrosiooni. Keredetailid on kaetud korrosioonikaitse kihiga, aga mingil hetkel sool saab sellest võitu," rääkis ARS Autoteeninduse keretööde meister Andrus Aasamäe.

Aasamäe hinnangul kasutatakse soola järjest rohkem ja sellest kahjustatud autosid jõuab tema töökotta ka rohkem.

"Soola kasutatakse enam, varem oli rohkem killustikku. Tänapäeval käib teede libedustõrje ainult soolaga. Seda probleemi tuleb järjest rohkem ette," sõnas Aasamäe.

"Rooste on pöördumatu protsess. Metalli seest teda kätte saada on võimatu. Kere tuleks enne ära kaitsta, et sool ei jõuaks vastu metalli. Kui korrosioon on juba tekkinud, siis saab seda protsessi neutraliseerida ja aeglustada roostesurmaga või õli ja vahaga," rääkis Aasamäe. "Mida varem seda tööd teha, seda suurem on efekt."

Probleemi esineb Aasamäe sõnul rohkem aktiivselt linnaliikluses sõitvatel autodel.

"Meil on kahesugused kliendid, ühed võtavad auto liisingusse kolmeks aastaks, siis annavad tagasi ja neid soolast tekitatud korrosioon väga ei huvita. Nendele, kes kasutavad oma autot pikaajaliselt, on korrosioon suur probleem," sõnas Aasamäe.

Aasamäe sõnul võiks soola vähem kasutada.

"Teatud kohtades on see hädavajalik, aga Põhjamaade praktika näitab, et soola kasutatakse järjest vähem, kuid liiklusohutus on samamoodi tagatud," sõnas Aasamäe.

Tallinn: alternatiivid on kallid

Tallinnas võib heakorraeeskirjade järgi kloriide kasutada vaid sõiduteedel.

"Kuna soolad on meie kliimas pea ainus variant saada turvalist libedusvaba pinda, siis on seal lubatud kloriide kasutada. Kõnniteedel ja rattateedel võib kloriide kasutada vaid äärmuslikel juhtudel," rääkis Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Elari Udam.

Udam ütleb, et linn on teadlik soolade kasutamisega kaasnevatest keskkonnariskidest, sest soolad ei püsi vaid sõiduteel.

"Püüame soolade hulka vähendada. Aga see ei ole niisama lihtne. Tuleb leida tasakaal keskkonnahoiu ja teede turvalisuse vahel," sõnas Udam.

Udami sõnul teab linn, et teistes Eestile sarnase kliimaga riikides, näiteks Põhjamaades, otsitakse võimalusi soolade kasutust vältida või kasutada keskkonnasõbralikumaid soolalahuseid.

"Ka meie oleme neid proovinud ja testinud. Alternatiivid on aga kordades kallimad. Peame otsima siis majanduslikku tasakaalu," sõnas Udam.

"Teine võimalus on see, et meil on rohkem tehnikat ja inimesi väljas, aga see kõik maksab. Me liigume sinna poole, aga vastavalt rahalistele võimalustele," rääkis Udam.

"Aga aastad pole ilma suhtes ühtemoodi võrdsed – mõnel aastal tuleb soola rohkem teha," sõnas Udam.

Lume ladustamisel arvestatakse sellega, et lumi on soola ja muude ainetega saastunud, sõnas Udam. "Meil on kümme lumeladustusplatsi ja vaid üks neist asub mere ääres," sõnas Udam.

"Meie hoolduspartnerid toovad välja murekoha, et võiks ka ratta- ja kõnniteedel kasutada soola. Aga me ikkagi eeldame praegu, et nõuded täidetakse teisel moel. Vaid erakorralisematel juhtudel oleme seda lubanud," sõnas Udam.

Tartu: linnakodanikud soovivad soola ka kõnniteele

Ka teine suur Eesti linn, Tartu, kasutab sõiduteedel libeduse tõrjeks peamiselt soola.

"Kõnniteede hoolduses ei kasuta, vastavalt vajadusele sõiduteedel," sõnas Tartu linnamajanduse osakonna juht Rein Haak.

Haak ütles, et Tartu linnani pole jõudnud kaebused, et sooladel võiks olla negatiivne mõju. "Inimesed vastupidi tahaksid, et libedus oleks soolaga tõrjutud ka kõnniteedel," sõnas Haak.

"Kasutame kõnniteedel graniitkillustikku, aga kui on pidev lumesadu, siis ta on efektiivne teatud ajahetkel. Killustik kattub lumega ja jäävihmaga," sõnas Haak.

Kloriidide kasutamise vähendamist sõiduteedel Haagi sõnul Tartu ei kaalu.

"Ministri määrus. Teede karedus on ette kirjutatud ja selle me peame tagama," ütles Haak.