Väljaanne Der Spiegel kirjutas, et Saksamaa valitsuses puhkes tüli, kus ühel pool on Ukrainale uut miljardite eurode väärtuses abipaketti anda soovivad kaitseminister Boris Pistorius (SPD) ja välisminister Annalena Baerbock (rohelised) ning teisel pool kantsler Olaf Scholz (SPD), kes on otsuse blokeerinud

Spiegeli teatel töötati viimane abipakett välja vahetult pärast koalitsiooni lagunemist. Baerbock ja Pistorius tahtsid saada paketile heakskiidu enne veebruaris toimuvaid valimisi. Ministrid tahtsid abipaketiga saata signaali, et Saksamaa seisab kindlalt Ukraina selja taga, vahendas Politico.

Scholz aga kaitse- ja välisministeeriumi ettepanekut ei toetanud. Kantsler leiab, et olemasolevad rahalised eraldised on Ukraina vajaduste rahuldamiseks piisavad. 

Saksamaa 2025. aasta eelarveprojektis on Ukrainale sõjaliseks abiks ette nähtud ligikaudu neli miljardit eurot, mis on umbes pool 2024. aastaks kavandatud summast. Berliinis panustatakse peamiselt G7 poolt Ukrainale heaks kiidetud 50 miljardi dollari suurusele laenule, mis on tagatud külmutatud Venemaa riigivaradest saadud tuluga.

Saksamaal toimuvad 23. veebruaril ennetähtaegsed valimised, valimiskampaania on juba täies hoos. Meedias levivad nüüd väited, et Scholz blokeeris kolme miljardi suuruse abipaketi, sest leiab, et see ei tule partei kampaaniale kasuks. 

Scholz on püüdnud end kampaanias esitleda tasakaaluka rahu edendajana, vastates valijate murele Ukraina sõja eskaleerumise pärast.

Samas Scholzi juhitud sotsiaaldemokraatide (SPD) toetus püsib madalseisus. Ka viimased küsitlused suuri muutusi Saksa erakondade reitingutes ei näita ning edetabeli tipus troonib Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU). 

CDU toetus on ligi 30 protsenti, populaarsuselt teine on samuti opositsiooni kuuluv parempopulistlik Alternatiiv Saksamaale (AfD), mille toetus on umbes 19 protsenti. SPD toetus on umbes 16 protsenti ja roheliste toetus on umbes 13,3 protsenti.