Tervisekassa sai hiljuti valmis põhjaliku uuringu kiirabi reageerimisvõimekusest. Selle kohaselt jõuab kiirabibrigaad keskmiselt C-prioriteediga kutse korral kohale 10 minutiga ja kõige kõrgema kategooriaga ehk D-kutse korral ligi kaheksa minutiga. Samas on Eestis mitmeid piirkondi, kus rohkem kui pooltel puhkudel kulub kiirabil kohale jõudmiseks üle 30 minuti.

"On tõesti välja tulnud mõned piirkonnad, näiteks Tõstamaa kandis, Nõva, Avinurme ja lisaks saartel Hiiumaa lõuna- ja läänerannik ja Saaremaa põhjaosa, kus tõesti võib juhtud, et Charlie või Delta kutsetega, mis on kõige kõrgema prioriteediga, jõuab kiirabi oodatust ikkagi hiljem," lausus tervisekassa erakorralise meditsiini teenusejuht Kristiina Vaas.

Nii tervisekassa kui ka kiirabi tööd korraldav terviseamet leiavad, et  teatud piirkondadesse tuleks kaaluda lisabrigaadide või tugijaamade loomist. Analüüsi järgi vajaksid lisabrigaade Tapa ja Märjamaa, Saaremaal tuleks uus tugipunkt rajada Leisi kanti, Pärnumaal Tõstamaale ja Võrumaal Mõniste piirkonda.

Sotsiaalministeeriumi sõnul sõltub uute brigaadide loomine tervisekassa rahakoti paksusest.

"Ministeerium määrab määrusega brigaadide miinimumarvu, maksimumarvu me ei piira. Aga miinimumlatti meil kindlasti ei ole plaanis vähendada," ütles sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna juhataja Nikita Panjuškin.

Panjuškini sõnul on kiirabis praegu kõige põletavam probleem töötajate vähesus. Üks võimalus selle vähendamiseks on kolmeliikmeliste brigaadide kärpimine.

"Kindlasti see ei ole valik number üks , aga see on üks arenguvõimalus, mida me vaatame. Kui näiteks Tallinnas lähiümbruse elanike arv suureneb veelgi ja me oleme olukorras, kus ei ole võimalik palgata rohkem kiirabitöötajaid, siis üks meede võikski olla see, et osa brigaade saavad kaheliikmeliseks," lausus Panjuškin.

Juba aastaid on enamik kiirabimeedikuid õed, ainult Tartus tegutsevad arstibrigaadid. Värskest  uuringust selgus, et suurt vahet arsti ja õebrigaadi tööl ei ole.

"Kui vaatasime hospitaliseerimist, siis õe- ja arstibrigaadi hospitaliseerimine oli kokkuvõttes sama. Jah, arstibrigaadid hospitaliseerisid natuke vähem ja neil oli julgust ja pädevust rohkem koju jätta inimesi. Aga kui vaatame kolme päeva lõikes, siis patsient ikkagi leidis oma teekonna haiglasse. Summaarselt  vaadates suudab õde kiirabi väga hästi teha ja seda on 10+ aastat tõestatud," lausus terviseameti peadirektori asetäitja Ragnar Vaiknemets.

Kiirabi uued arengusuunad kinnitatakse suvel, nende alusel korraldatakse lähiajal uued kiirabikonkursid.