Eesti keelele üleminek teeb Tallinnas muret just neljandates klassides

"Eeskätt neljandates klassides eestikeelsele haridusele üleminek kerge ei ole. Eri koolides kulgeb see erinevalt," sõnas Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski (SDE) iganädalasel pressikonverentsil. Üks mure põhjus on metoodikat valdavate õpetajate puudus.
Eestikeelsele õppele ülemineku reformi kohaselt on alates läinud aasta septembrist õppetegevus esimestes ja neljandates klassides eestikeelne.
Tallinnale muret põhjustavad neljandad klassid asuvad koolides, kus ei rakendatud varajast keelekümblust ja nende koolide paljud klassi- või aineõpetajad ei valda või alles omandavad lõimitud aine- ja keeleõppe meetodikat.
Seega enne eestikeelsele õppele üleminekut puudus kogemus, kuidas õpetada neljandate klasside õppeaineid muukeelsetele õpilastele eesti keeles.
Ossinovski kirjeldas, et puudujääkide väljaselgitamiseks on Tallinna haridusameti eestvedamisel toimunud koolides ja lasteaedades vaatlused. "Kui murekohad saavad tuvastatud, siis operatiivselt reageerime ja toetame," sõnas Ossinovski.
Ossinovski ütles ka, et raha eestikeelsele haridusele üleminekuks on sel aastal linnaeelarves ette nähtud rohkem kui eelmisel. "Kui on võimalik kitsaskohti lahendada rahaga, siis võtame neid ettepanekuid tõsiselt," sõnas Ossinovski.
Samuti töötab linn koos partneritega, näiteks Tallinna Ülikooli teadlased, välja tervikliku ülemineku kvaliteedi monitooringu süsteemi.
"Fookuses on keel, matemaatika ja loodusteadused ning vaimne heaolu. Vaatleme praegu lapsi neljandates klassides ja uuesti viiendas klassis, et hakata tegema järeldusi. See on oluline info ka riigile ja ühiskonnale," rääkis haridusvaldkonna abilinnapea Aleksei Jašin (Eesti 200).
Jašin rääkis, et õnnestumiseks võib lugeda asjaolu, et iga lasteaiarühma ja klassi ette on saadud eestikeelne õpetaja: "Need tunnid või rühmategevus lasteaedades on eestikeelsed."
Murekoht on ka tema sõnul neljandad klassid ja eeskätt uute õpetajate metoodiline ettevalmistus.
"Me räägime siis lõimitud aine- ja keeleõppest. Kümnes üleminekukoolis, kus on varajast keelekümblust rakendatud, pole tuvastatud metoodilisi vajakajäämisi ja teises pooles koolides on tuvastatud olulisi puudujääke, kuidas tunde üles ehitatakse," rääkis Jašin.
"Haridusjuhtide ja omavalitsusjuhtide kogu tähelepanu peaks olema järgmise õppeaasta alguses viiendatel klassidel ja aineõpetajatel," rõhutas Jašin.
"Seal tuleb ette omajagu värbamisi, tuleb ka kampaania, ja oleme ette näinud haridustöötajate palgatõusu, et direktorid saaksid värvata paarkümmend uut õpetajat," rääkis abilinnapea.
Tallinnas on ka sadakond õpetajat, kes said ajapikendust ja peavad selleks sügiseks viima oma eesti keele oskuse B2 tasemele.
"Valdav enamus neist õpetajatest, kes on otsustanud, et jätkavad meiega, käivad praegu linna või riigi korraldatud keelekursustel. 15. juulil saab teha kokkuvõte, kui paljud õpetajad, kes said ajapikendust, said eksamid läbi ja kui palju on neid, kes peavad lahkuma," rääkis Jašin.
2022. aasta 12. detsembril võeti riigikogus vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus ehk eestikeelsele õppele ülemineku seadus.
Seaduse järgi algas mullu septembris senistes n-ö venekeelsetes koolieelsetes lasteasutustes ja üldhariduskoolides järkjärguline üleminek eestikeelsele õppele, mis peaks eeldatavasti lõpule jõudma 2030. aastal.
Esimestena läksid eestikeelsele õppele üle koolieelsed lasteasutused tervikuna ja üldhariduskoolide esimesed ja neljandad klassid.
Toimetaja: Mari Peegel