Tuginedes nii OSKA tööjõuvajaduse prognoosidele kui ka tööandjate sisendile, saab öelda, et mitmele erialale on kutsekoolid võtnud vastu rohkem õppijaid, kui tööturul tegelikult vaja läheb. N-ö ületootmine on näiteks automaalrite ja autoplekkseppade erialal, sõnas haridus-ja teadusministeeriumi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja Triin Laasi-Õige.

"Isegi sellise kitsa profiiliga eriala kui automaalri puhul, me koolitame üle 2000 protsendi rohkem [kui vaja]. Koolitame rohkem ka lapsehoidjaid, aga on ka väga suures mahus rohkem pagareid ja kondiitreid, ka mesinikke, tekstiilkäsitöö valmistajaid, mööblirestauraatoreid. Osad on seal tõesti 2000 protsenti, osad on 1000 protsenti. Kondiitrid, restauraatorid – nende puhul on ülekoolitamise protsendid umbes 600–700 piiri peal," selgitas Laasi-Õige.

Samas on ka valdkondi, kus lõpetajaid on praegu vähem, kui tööturul tarvis oleks. Näiteks õed ja hooldustöötajad, aga ka tehnoloogia ja tehnikasektor vajaks rohkem töökäsi.

"Me oleme nimetanud neid erialasid, kus ületootmine käib natuke nagu hobikoolitusteks ehk et inimesed ei rakenda õpitud eriala oma põhitööl pärast lõpetamist. Nad omandavad riigi kulul uusi põnevaid oskusi. Kuna kõike ei suuda maksumaksja raha eest teha, siis tegelikult peaks fookus riigi poolt minema sinna, kus tööjõuturul on vajadus kõige suurem," ütles tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter.

Möödunud aasta lõpus saidki kutsekoolid ministeeriumilt täpsemad suunised, millises koolis ja millistel erialadel vastuvõttu vähendada kuni 20 protsenti või suurendada kuni 10 protsenti.

"Kui me näeme ülekoolitamise protsente, siis alates 500–600 protsendist me vähendamise soovitusi tõesti anname. Ja kui on juba üle 1000–2000 protsendi, siis on ka need vähendamise protsendid vähemalt 20 igal aastal. Seda, kui palju õppekohti täpselt kool otsustab avada selle vähendamise või suurendamise valguses, jääb kooli enda otsustada," sõnas Triin Laasi-Õige.

Siiski peab lõplik õppekohtade vähendamine või suurendamine jääma etteantud suuniste raamesse. Lõplikke otsuseid koolid praeguseks teinud ei ole, kuid selgus peaks saabuma lähinädalatel.

Luua metsanduskooli näitel on kooli vastutusvaldkonnaks metsandus ja sellest lähtuvalt tuleb ka õppekohtasid ümber mängida, ütles koolijuht Haana Zuba-Reinsalu.

"Luua metsanduskooli valdkondadest, kus meil on esindatud nii aiandus vähesel määral kui ka metsandus põhivaldkonnana ja väikese valdkonnaga ka loodusturism, siis meid puudutab kahanemise trend maastikuerialadel, kaasa arvatud puukooli aednikud ja puittaimede spetsialistid," sõnas Zuba-Reinsalu.