Sõja 1057. päev: Lääne-Ukraina kriitilist taristut tabas suur Vene raketirünnak

Venemaa armee võttis Ida-Ukrainas asuvas Donetski oblastis oma kontrolli alla Jantarnoje nimelise asula, teatasid ööl vastu kolmapäeva rindeolukorda jälgiva projekti Deepstate analüütikud. Lääne-Ukraina kriitilist taristut tabas suur Vene raketirünnak. Ukraina tulistas öösel alla 30 Vene raketti ja 47 drooni. Venemaa ja Ukraina vahetasid 50 sõjavangi. Zelenski ärgitas ostma Venemaa külmutatud varade eest Kiievile relvi.
Oluline kolmapäeval, 15. jaanuaril kell 18.30:
- Venemaa ja Ukraina vahetasid 50 sõjavangi;
- Ukraina tulistas öösel alla 30 Vene raketti ja 47 drooni;
- Zelenski ärgitas ostma Venemaa külmutatud varade eest Kiievile relvi;
- Deepstate: Vene väed vallutasid Donetski oblastis veel ühe asula;
- Droon tabas Venemaa piiritustehast Tambovis;
- Lääne-Ukraina kriitilist taristut tabas suur Vene raketirünnak;
- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1580 sõdurit.
Zelenski: 600 000-liikmelise Vene väe vastas seisab 880 000 ukrainlast
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles Varssavis ühisel pressikonverentsil Poola peaministri Donald Tuskiga, et Venemaal sõdib Ukrainas umbes 600 000 sõjaväelast, samas kui Ukraina kaitseväes on kokku 880 000 inimest.
Kommenteerides partnerite kavatsusi paigutada Ukrainasse rahuvalvajad, märkis ta, et Ukrainale sellest üksi ei piisa. "Toetame, et meie liitlaste, meie strateegiliste partnerite kontingent oleks olemas ja võiks saada osaks julgeolekugarantiidest, [aga] sellest ei piisa," rõhutas Zelenski.
Ukraina presidendi arvates on küsimus ka selles, milliseks see kontingent kujuneb, millised riigid selle kokku panevad ning milline on selle kvantitatiivne ja kvalitatiivne koosseis. "Mitte mingi näidisvärk, vaid tõeline kontingent, tõesti võimekas," ütles Zelenski.
President tõi välja ka vajaduse tuua välisinstruktorid koolitama Ukraina sõdureid otse Ukrainasse. "Nad võivad olla ja peaksid olema instruktorid, kellel on suur väljaõppeprogramm meie meeste, meie väe koolitamiseks Ukrainas, meie alal," rõhutas riigipea.
Samas, nagu president selgitas, üksi sellest Ukraina sõjajärgse julgeoleku tagamiseks ei piisa.
"Olgu kuidas on, me peame ka pärast sõda aru saama, kellega meil tegu on. Teate, täna on meie riigis 600 000-liikmeline, natuke üle selle Vene sõjavägi. Mis puudutab Ukraina kaitseväge – täna on see 880 000, mis kaitseb kogu ala. Vene vägi on koondunud teatud suundadele ja seetõttu on neil mõnel suunal arvuline eelis. Ja kui sõda lõpeb, peame muidugi aru saama, mis asi on teiste riikide kontingent. Meie toetame seda algatust, kuid peame mõistma, kui palju seda on. Ja teiseks, peame mõistma, milline sõjavägi saab olema Ukrainas, mis täna tõesti kaitseb mitte ainult Ukrainat," rõhutas Zelenski.
Sellega seoses märkis Ukraina president: "Mänge sõnumitega sõjaväe vähendamise jms kohta – seda me täna ei mängi."
"Sest just nii suur sõjavägi heidutab täna vaenlast," rõhutas Zelenski.
Ta ütles, et praegu on Ukraina kaitsevägi Ukraina julgeoleku ainus tagatis ning lisaks tähendab see abi ja relvi Ukraina partneritelt.
"Kuidas säilitada suur sõjavägi – see on samuti osa nendest kokkulepetest. Sest on olemas rahastamine. See tundub väga lihtne, kuid see on keeruline küsimus, sellise suure sõjaväe rahastamine," rõhutas Zelenski.
Venemaa ja Ukraina vahetasid 50 sõjavangi
Vene sõjavägi teatas kolmapäeval 50 sõjavangi vahetamisest Ukrainaga Araabia Ühendemiraatide vahendusel.
Venemaa ja Ukraina on 2022. aasta veebruaris alanud sõja algusest sõjavange vahetanud mitukümmend korda, kodumaale on naasnud tuhanded võitlejad.
Kolmapäeval toimunud vahetus oli sel aastal esimene.
"Läbirääkimisprotsessi tulemusena tuli 25 Vene sõjaväelast Kiievi režiimi kontrollitavalt territooriumilt tagasi. Vastutasuks anti üle 25 Ukraina sõjaväelast," kirjutas Vene kaitseministeerium Telegramis.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et 25 sõdurit pöördub Ukrainasse tagasi. Koju pääsevate vangide hulgas on 2022. aasta mais Vene vägede kätte langenud Mariupoli Azovstali terasetehase kaitsjad.
"Meie inimeste kojutoomine on see, mille kallal Ukraina pidevalt töötab, ja me ei peatu enne, kui kõik meie inimesd on tagasi toodud," ütles Zelenski sotsiaalmeediaplatvormil X, kuhu olid postitatud ka vabastatute pildid.
Venemaa ütles, et sõduritele antakse Valgevenes vajalikku psühholoogiist ja arstiabi, enne kui nad kodumaale naasevad.
Ukraina tulistas öösel alla 30 Vene raketti ja 47 drooni
Venemaa ründas ööl vastu kolmapäeva Ukrainat 43 raketi ja 74 Shahed-tüüpi drooniga ning eri tüüpi peibutusdroonidega. Ukraina tulistas neist alla 30 raketti ja 47 drooni, 27 drooni läksid kaduma ega jõudnud sihtmärgini, teatasid Ukraina õhujõud Telegramis.
Venemaa ründas Ukraina energiarajatisi, eelkõige Harkivi, Lvivi ja Ivano-Frankivski oblasti gaasitaristut. Venemaa rünnaku tagajärjel said objektid kannatada.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et järjekordse massiivse löögi ajal tulistas Venemaa Ukraina pihta rohkem kui 40 eri tüüpi raketi, samuti rohkem kui 70 ründedrooni, vähemalt 30 raketti hävitati, nende sihtmärgiks oli gaasitaristu ja energiarajatised.
Zelenski lisas, et Ukraina peab tugevdama oma õhukilbi võimekust.
"Partnerid andsid NATO tippkohtumisel Washingtonis ja Ramsteini formaadis lubadusi, mida ei ole veel täielikult ellu viidud. Rääkisime ka õhutõrje- ja raketitõrjesüsteemide tootmise litsentsidest, millest võiks saada Ukraina jaoks üks tõhus julgeolekutagatis, ja see on samuti võimalik ja tuleb ellu viia," rõhutas ta.
Zelenski ärgitas ostma Venemaa külmutatud varade eest Kiievile relvi
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus kolmapäeval läänt üles kasutama umbes 250 miljardi dollari väärtuses jaotamata Venemaa külmutatud varasid Kiievile relvade ostmiseks, et aidata neil Vene agressiooni vastu võidelda.
"Kõige tugevam toetus Ukraina sõjaväele oleks eraldada see 250 miljardit. Ukraina võtaks selle raha, eraldaks suure summa kodumaiseks tootmiseks ja täpselt seda tüüpi relvade impordiks, mida Ukrainal ei ole," ütles Zelenski pressikonverentsil Varssavis.
Lääne-Ukraina kriitilist taristut tabas suur Vene raketirünnak
Ukraina lääneosa kriitilist taristut tabas massiivne Vene raketirünnak, teatasid kolmapäeval Ukraina võimud.
"Kaks kriitiliselt olulist taristurajatist Drohobõtši ja Strõi piirkonnas said tabamuse. Õnneks ohvreid ei ole, kuid on purustusi," ütles Lvivi oblasti kuberner.
Zelenski ja Tusk kohtuvad kolmapäeval Varssavis
"Peaminister Donald Tusk kohtub kolmapäeval Varssavis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga," teatas Poola valitsus.
EL-i ja NATO liikmest Poola on üks Ukraina suuremaid toetajaid Vene agressioonisõja tõrjumisel.
Deepstate: Vene väed vallutasid Donetski oblastis veel ühe asula
Venemaa armee võttis Ida-Ukrainas asuvas Donetski oblastis oma kontrolli alla Jantarnoje nimelise asula, teatasid ööl vastu kolmapäeva rindeolukorda jälgiva projekti Deepstate analüütikud.
Jantarnoje küla asub Pokrovski rajoonis. Pokrovsk ise on oluline logistikakeskus, mis toetab Ukraina operatsioone Donetski oblastis. Ukraina võimud on ka varem teatanud, et olukord Pokrovskis on ülimalt keeruline.

Droon tabas Venemaa piiritustehast Tambovis
Venemaa Telegrami kanalid teatasid, et droon tabas Venemaa piiritustehast Tambovi oblastis. Kohalike elanike sõnul puhkes sõjaväepolügooni lähedal asuvas tehases ka tulekahju. The Kyiv Independent ei saanud neid väiteid iseseisvalt kontrollida.
Ukraina on varemgi rünnanud Tambovi oblastis asuvaid Vene piiritustehaseid. Väidetavalt läks üks tehas põlema oktoobris, mida samuti tabas droonirünnak.
Ukraina: Venemaa saatis välja strateegiliste pommitajate lahingugrupi
Ukraina õhujõudude väejuhatus teatas, et Venemaa saatis ööl vastu kolmapäeva välja strateegiliste pommitajate Tu-95ms lahingugrupi. Okupatsioonivägi kasutab seda tüüpi lennukeid harilikult Ukraina massiliseks pommitamiseks.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1580 sõdurit
Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 812 670 (võrdlus eelmise päevaga +1580);
- tankid 9780 (+13);
- jalaväe lahingumasinad 20 348 (+22);
- suurtükisüsteemid 21 975 (+52);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1262 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 1046 (+2);
- lennukid 369 (+0);
- kopterid 331 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 22 383 (+107);
- tiibraketid 3018 (+0);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 33 995 (+204);
- eritehnika 3696 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil, Valner Väino
Allikas: Ukrainska Pravda/The Kyiv Independent/BNS