Ukrainlased valmistuvad Trumpi ametiaja eel võimalikeks rahukõnelusteks
USA valitud presidendi Donald Trumpi ametisse astumise eel valmistuvad ukrainlased võimalikeks läbirääkimisteks Venemaaga. Analüütikute hinnangul pole veel selge, kui kaugele on Trump valmis Venemaa survestamisega minema, kuid peavad tõenäoliseks, et Ukraina peab osa oma territooriumist loovutama.
Trumpi meeskond on andnud märku, et ta soovib Ukraina sõja lõpetada saja päevaga. Ukrainlased nõustuvad, et erinevalt Minski rahukõnelustest peaksid ameeriklased seekord juhtrolli võtma, kuid ei usu, et Venemaa ka praegu ühestki kokkuleppest kinni peaks.
"Ma ütleksin Trumpile, et ta peab õhuruumi sulgema," sõnas Ukraina pagar Hanna Horbatšova. "Samuti relvastama meie poisse nii palju, kui võimalik. Me teeme selle töö ära. Teeme kindlasti selle töö ära."
Julgeolekuekspert Oleksandr Khara ütles, et USA tulevane valitsus ei tohi uskuda Venemaa ähvardusi.
"Minu arvates on viimane aeg, et ametisse astuv USA administratsioon ei usuks Venemaa ähvardusi, vaid oleks nendega karm. Ainuke viis konflikti lõpetamiseks ja selle ära hoidmiseks tulevikus on lubada Ukraina NATO-sse," sõnas Khara.
Oma Florida kuurordis hiljuti antud pressikonverentsil ütles Trump, et ta mõistab, miks Venemaa ei soovi Ukraina liitumist NATO-ga. Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu arvates on aga Trumpi Ukraina poliitika endiselt ebaselge. Küll aga näib, et Ukraina peab tegema territoriaalseid järeleandmisi.
"Kas selle topelthinnaga, et peab neid ka Venemaa omaks tunnistama – territooriumeid, mida ta enam ei kontrolli ja ei saa kontrollima edaspidi - või siis jääb see nii-öelda külmutatud konfliktiks," sõnas Stoicescu.
Ukrainlased sooviksid läbirääkimisi alustada tugevalt positsioonilt. Kaitseväe luurekeskuse ülema Ants Kiviselja sõnul valmistab Ukrainale endiselt muret õhutõrje nappus. Samas on nende moonaseis hea ja ei jää Venemaale alla.
"Vene Föderatsioon edeneb küll järjepidevalt, aga need sammud on võrdlemisi väiksed ja tegelikult see elavjõu kaotus, mis nad kannavad selle juures on väga suured arvud," ütles Kiviselg. "Kindlasti see kurnab Vene sõjaväge ja selles mõttes ukrainlastel on ikkagi eelis, kui nad hoiavad positsioone, siis kaitsval üksusel on see varjatus parem ja tegelikult läbi ajaloo sõjad on näidanud, et ründav osapool kannab oluliselt suuremaid kaotusi."
Julgeolekuekspert Samir Puri tõdes, et kolm aastat ukrainlaste kangelaslikku kaitset on venelaste ressursse kulutanud. "Seega minu arvates soovib Putin tõenäoliselt leida väljapääsu või vähemalt liikuda järgmisesse faasi. Ta soovib läbirääkimisi, mida ta enda arvates 2021. aasta detsembris ei saanud. Trumpi kodune poliitiline usutavus ja ego sõltuvad nende tulemustest."
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: "Aktuaalne kaamera"