Terviseamet tahab karmimat kontrolli arstide üle, kelle töö ei vasta teaduspõhisele meditsiinile
Terviseamet soovib seadusemuudatust, et karmistada kontrolli arstide üle, kelle töö ei vasta teaduspõhisele meditsiinile.
Eestis on arste, kes ei pea alati kinni tõenduspõhise meditsiini põhimõtetest, kuid nende täpne arv pole teada.
"See ei ole küsimus ainult perearstide kohta, aga ka eriarstide hulgas on neid, kes ei poolda tõenduspõhist ravi, aga ka õdede hulgas," ütles riigikogu liige ja perearst Karmen Joller.
Terviseamet hoiatas sel nädalal näiteks perearst Helen Lasni eest, kes jagab oma sotsiaalmeediakontol valeinfot muuhulgas vaktsiinide ja lennukitelt paiskuvate nii-öelda keemiapilvede kohta.
"Ühiskondlik ootus on see, et arstid (käituvad) oma ametist lähtuvalt, siis on kõrgendatud ootus ka sellele, mis nad jagavad näiteks sotsiaalmeedias, kuna on alati uskumus, et arstid jagavad tõenduspõhist informatsiooni. Antud juhul me nägime, et seal on väga palju sellist informatsiooni, mis on juba ammu ümber lükatud ja ei ole tegelikult tõenduspõhine," lausus terviseameti tervishoiuteenuste juht Külli Friedemann.
Lasniga ei õnnestunud "Aktuaalsel kaameral" pühapäeva jooksul ühendust saada.
Leidub ka arste, kelle määratud alternatiivravi tõttu ei saa patsient piisavalt kiiresti õiget ravi, mistõttu võib tema tervis halveneda või sootuks üles öelda. Joller nimetab seda kuriteoks.
"Me oma erakonna poliitikutega tuleval reedel läheme Soome ja uurime, kuidas seal tervishoiutöötajate kvaliteedi jälgimine on tagatud. See on ülemaailmne probleem, see ei ole ainult Eesti probleem," ütles Joller.
Kuid mis on lahendus?
"Loomulikult järelevalve on vajalik. Ja me tahamegi aru saada, kuidas see peaks toimima. Sest praegu meil ei ole seda õieti olnud, vähemalt mitte selles osas. Ja me tahamegi aru saada, mis ka juriidiliselt oleks õige ja õiglane;" lausus Joller.
"Kui rääkida nendest arstidest, kes müüvad kõrvalt mingeid eeterlikke õlisid või homöopaatilisi ravimeid, siis tegelikult nad kasutavad hapras olukorras inimesi ära. ja minu meelest on see kuritegu. Ja see ei ole mitte ainult nende inimeste suhtes kuritegu, vaid kui nad levitavad, valge kittel seljas, selliseid arusaamu, et vaktsiinid on kahjulikud või ära võta ravimeid, siis mina arvan, et see on Eesti inimeste vastu suunatud kuritegu," lisas ta.
Praegu teevad arstidele järelevalvet tervisekassa ja terviseamet. Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda hinnangul on kontrolli sisus aga palju puudujääke, muuhulgas arstide tõenduspõhise tegevuse hindamises.
"Kui tegevus on teadlik, kui tegevus tõenduspõhise abi mitteosutamiseks on süstemaatiline, siis peaks küll olema mingisugused mehhanismid – kas saab perearstilt või ka teistelt arstidelt ära võtta tegutsemisloa või üldse peatada nende tegutsemise," ütles Kalda.
Terviseamet plaanibki oma tegevust tõhustada, kuid tegutsemisloa lõpetamine on ameti hinnangul viimane variant.
"Me peame, mis puudutab mittetõenduspõhise praktikaga tegelemist, võtma selle arutluse alla ja oleme nende diskussioonidega alustanud, et mis on need asjad seadusandluses, mida peaks muutma," ütles Friedemann.
Kõik osapooled tunnistavad, et teema on tundlik, kuna tihti usuvad arstid puhtast südamest oma lähenemise õigsusesse.
Kui patsiendil on kahtlus, et tema raviarst võib kasutada vääri võtteid või levitada valeinfot, tuleks sellest teada anda terviseametile.
"Kui on selline kogemus, siis mida rohkem andmeid, et millal see oli, kes oli see raviarst, milliseid soovitusi anti, sellisel juhul saaks terviseamet alustada ka menetlust," ütles Friedemann.
Toimetaja: Marko Tooming