Kent: NATO liitlased peavad tulevikus rohkem panustama enda ja Ukraina julgeolekusse
NATO liitlased peavad edaspidi rohkem panustama nii Ukraina kui ka enda julgeolekusse, ütles ametist lahkuv USA suursaadik Eestis George Kent "Välisilmale" antud intervjuus. Milliseks kujuneb tulevikus täpselt NATO kaitsekulutuste protsent, pole praegu veel selge, kuid Kenti kinnitusel on ameeriklaste jaoks liitlaste julgeolek jätkuvalt oluline.
Suursaadiku George Kenti sõnul mõistetakse Washingtonis siinse piirkonna tõsist olukorda, mille üheks näiteks on viimastel aastatel USA vägede suurem kohalolek kogu NATO idatiival. Hiljutistest USA sammudest toob Kent välja näiteks Reedo sõjaväelinnakusse kolivad üksused, kes võtavad endaga kaasa jalaväe lahingumasinad Bradley, ja samuti mitmikraketiheitja HIMARS müügi Eestile. Lisaks tehakse tihedat koostööd NATO-s, eriti seoses Venemaa hiljutiste kaablilõhkumistega Läänemeres.
ERR küsis Kentilt, millal ütleme, et tegemist on päris sõjaga ja asi on hübriidsõjast kaugemale liikunud.
"Teatud sõjareeglid hakkavad kehtima, kui riikide väed astuvad teineteise vastu konventsionaalseid samme. Me ei ole praegu seal, vähemalt mitte Venemaa ja NATO või täpsemalt Venemaa ja Eesti puhul. Praeguse faasi esimeseks sammuks peaks olema samasuguse tõhusa organisatsiooni olemasolu, nagu on Eestis kapo, mis järeleandmatult üritab leida inimesi, kes tegutsevad Venemaa mahitusel ja üritavad Eestit õõnestada. Kui inimesed lõhuvad ajakirjanike ja siseministeeriumi aknaid, leidke nad üles, arreteerige, pange vangi," vastas suursaadik.
Hiljuti kehtestas USA Venemaale uued sanktsioonid, mille nimekirjas oli ka nende varilaevastik. Võrreldes varasemate karistustega oli seekord sanktsioonide mõju kiire. Kenti arvates oleks varilaevastikuga pidanud tõsisemalt tegelema juba aastaid tagasi, kui kreeklased hakkasid oma aluseid kahtlastele ettevõtetele müüma. Samas loodeti siis vanadele rahvusvahelistele lepingutele ja keegi ei osanud sellist maailma muutumist eeldada.
"See on praegu maailm, milles elame, ja õigusruum ei ole veel valmis sellega tegelema," nentis Kent.
Ametist lahkuvat Joe Bideni administratsiooni on tugevalt kritiseeritud, et Ukrainale ei antud vajaminevat sõjalist abi õigel ajal. Suursaadiku sõnul on USA viimase kolme aasta jooksul teinud Ukraina heaks rohkem, kui enne sõja algust arvati, kuid tunnistab, et see pole olnud piisav.
"See, mida liitlased ja USA kollektiivselt Ukraina heaks tegid, polnud piisav Ukraina võiduks. Minu arvates tuleks seda meeles pidada, et eesmärk on Ukraina võit. Me kõik oleksime võinud teha rohkem ja me kõik peaksime tegema edaspidi rohkem," sõnas Kent.

Küsimusele, kas uus administratsioon teeb rohkem, vastas ta, et peaksime ootama ja vaatama, milline hakkab olema uus poliitika ja initsiatiiv.
Trumpi administratsioon ja Trump ise on rääkinud palju Ukrainas rahu saavutamisest. Kenti hinnangul on rahu võimalik.
"Keegi ei taha rahu rohkem, kui ukrainlased, kes võitlevad ja surevad oma territooriumil. Väga selgelt suudab selle sõja lõpetada ainult üks inimene ja selleks on see, kes selle sõja alustas ehk Venemaa president Putin," sõnas saadik.
"Läbikukkumine Minski rahukõnelustel, mis algasid 2014. aasta lõpus ja jätkusid suuremahulise sissetungini 2022. aastal, on hoiatav märk. Inimesed võivad rahu soovida, inimestel võivad olla kohtumised, aga seni, kuni Venemaa pole valmis oma mõrvarlikku sõda lõpetama, võitlus jätkub."
Kent tõi ka välja, et Venemaa on alati valmis kuulama, kas teised riigid nõustuvad nende tingimustega, aga see ei ole tee rahuni. "See on tee alistumiseni. Tulles tagasi mu varasema vastuse juurde, siis inimene, kes saab selle sõja lõpetada, on Vladimir Putin. Ta ei ole viimase 11 aasta jooksul näidanud üles huvi sõja lõpetamiseks, millega ta soovib Ukraina hävitada."
Kenti hinnangul on õhus mure, et kuna Putinile on rahvusvahelise kriminaalkohtu poolt esitatud vahistamismäärus sõjakuritegude tõttu, siis lubades tal reisida riikidesse, mis kriminaalkohut toetavad, antakse talle teatud legitiimsus. "Diplomaatia väljakutseks on, et kohtutakse mitte ainult oma sõpradega, vaid ka inimestega, keda peetakse vaenlasteks."
Donald Trump on juba nimetanud Eestile uue suursaadikukandidaadi, kelleks on siin sündinud Roman Pipko. George Kent kavatseb talle nõu anda, kuid teeb seda eraviisiliselt. Ametist lahkuv suursaadik ütles, et tal on Eestis olnud imeline aeg. Ta laulab Kalamaja segakooris. Ta lemmiksõna on jäääär. Talle maitseb verivorst. Süldi kohta sõnas Kent, et see meeldib tema naisele, aga talle endale mitte.
Samuti on Eestis midagi, milleta enam elada ei saa.
"Mu abikaasa ja ülikoolivaheajal olevad lapsed käisid eile Rakveres ja proovisid kümmet erinevat sauna. Me ostame ühe. Peame selle osadena kohale saatma ja siis oma tagaaeda Arlingtonis, Virginias püsti panema, aga siis on meil hiljem sel aastal Eestis tehtud puuküttega saun."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi