Eksperdid: NATO ei alustaks õnnetusjuhtumi korral kaablikaitse operatsiooni

Julgeolekueksperdid Erkki Koort, Marek Kohv ja Meelis Oidsalu seavad kahtluse alla Washington Posti artiklis anonüümsetele allikatele tugineva väite, et Läänemerel merekaablite purunemisi uurivate julgeolekuasutuste hinnangul oli tegemist õnnetusjuhtumi, mitte sabotaažiga.
Washington Post (WP) kirjutab anonüümsetele allikatele viidates, et Euroopa ja Ameerika Ühendriikide julgeolekuasutused kalduvad arvama, et hiljutised kaablikahjustused Läänemeres olid õnnetused, mitte sabotaaž. Soome väljaanne Yle kirjutas pärast WP artikli ilmumist, et kaablikahjustusi uuriv Soome politsei artiklis kõlanud väidetega ei nõustu.
Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Erkki Koort ütles ERR-ile, et WP artikkel keskendub sellele, et leitud pole Vene luureallikate kindlat plaani, mis viitaks sellele, et riik andis laevameeskonnale juhised taristu kahjustamiseks.
Koort meenutas artiklit kommenteerides, et Läänemere-äärsete riikide juhid kohtusid peale kaabli purunemist Helsingis ning et NATO saatis piirkonda laevu juurde.
"Kui Läänemere-äärsed riigid arvaks, et tegemist ei ole sabotaažiga, siis ma olen väga üllatunud, kui peaministrid selliselt selle asja õnge lähevad ja NATO nähtavalt laevu Läänemerele juurde saadab," ütles Koort.
Koort rõhutas, et artikkel ei vaidlusta kaabli purustamist Eagle S-i poolt, vaid räägib Venemaa poolt antud juhiste mittetuvastamisest. "Eriti kummaline oli seal artiklis näha sellist arutlust, et võib-olla oli tegemist venelaste nii hea tööga, et jälgi ei jäänud. Luurerünnakute toimepanemise enamasti mõte on selles, et teha seda niimoodi, et jälgi ei jääks.
"Kuna osad on arvamusel, et ei ole leitud Vene luureasutuste kirjalikku plaani, et maksame Eagle S-i kaptenile või esimesele tüürimehele ja las ta lohistab siis ankrut merepõhjast seni kuni kaablid katki lähevad – see on osa, millele see artikkel keskendus. Aga enamasti selliseid plaane avalikuks ei saa ja teise riigi luure käest on neid ka väga keeruline kätte saada," sõnas Koort.
Koort märkis ka, et arusaamatuks jääb, millistele allikatele artikkel tugineb.
ERR-i küsimusele, kas Washington Post võis anonüümsetele allikatele põhineva artikli avaldamisega minna Venemaa info-operatsiooni õnge, vastast Koort: "Ei ole välistatud."
Samas tõdes Koort, et mõni luureallikas võis tõepoolest oma kahtlusi väljendada.
"Tõsi on, millele seal ka viidatakse, et varilaevastiku meeskonnad on tihtipeale vähem kogenud kui korralike laevade meeskonnad. Aga sellest järeldada, et selle tõttu on pooleteise aasta jooksul katkenud nii palju kaableid, arvestades, et eelneva 20 aasta jooksul neid pooleteise aasta jooksul sellises ulatuses ei katkenud... Neid aegu on ka varem olnud, kui Läänemerel on sõitnud vähem kogenenud laevapered," rääkis Koort.
Ta lisas, et kaablite purunemiste ajal kõlasid eksitavad väited, et kui taristu asub rahvusvahelistes vetes, siis jääb see seaduslikku halli alasse. "Kaabli tahtlik lõhkumine on igal juhul kuritegu, olenemata sellest, kus kohas see asub ja seda teha ei tohi. Hästi palju diskussioonist keskendus enesepettusele, et justkui tegemist oleks mingi halli tsooniga kusagil territoriaalmerede vahel."
Kohv: ei saa välistada tahtlikku desinformeerimist
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse julgeoleku ja kriisikindluse programmi juht Marek Kohv selgitas, et USA-s on anonüümsetel allikatel põhinevate artiklite avaldamine väga levinud. "See võib ühelt poolt luua väga head ajakirjandust teemadel, mis muidu avalikkuseni ei jõuaks. Teisalt on alati ka oht isiklike agendade või valeinfo levikuks."
Kohv märkis, et oluline on meeles pidada, et individuaalsete luureametnike arvamused ongi tihti ainult nende isiklikud arvamused. Luureasutuste arvamused on aga konsolideeritud info, mis on läbi analüüsitud ja mida on tihti võrreldud ka partnerite arvamustega.
"Seega, kui võtta üksikud anonüümsed isikud ja avaldada nende infot kogu tõe pähe on see parimal juhul eksitav informatsioon," sõnas Kohv. "Arvestades aga nii Venemaa varasemaid hübriidrünnakuid kui ka praegust USA administratsiooni vahetust, ei saa välistada tahtlikku desinformeerimist. Õnnetuse narratiiv on just see, mida Venemaa näeks heameelega kogu nende poolt sooritatud hübriidrünnakute diskussiooni valitsemas."
"Kindlasti on Läänemere ja Soome lahe riikide julgeolekuasutustel oluliselt parem sisevaade ja teadmised Venemaa tegevusest siin piirkonnas kui üksikutel Lääne-Euroopa või USA luureametnikel. Tasub ka meeles pidada, et hübriidrünnakute omistamine on üks suuremaid väljakutseid selles vallas. Lõpliku kinnituse saamine võib tähendada väga pikki kriminaaluurimisi," märkis Kohv.
Oidsalu: luureasutused pole oma riikide meedias avalikke hinnanguid jaganud
Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu juhtis sotsiaalmeedias tähelepanu, et Washington Posti artiklis väidetavalt anonüümselt esinenud luureasutused pole oma riikide meedias avalikke hinnanguid jaganud. Ka Oidsalu märkis, et ilmselt ei alustanud NATO oma Läänemere kaablikaitse operatsiooni eeldusel, et tegemist oli õnnetusega.
Oidsalu sõnul tasub küsida, kas väidetav luureasutuste hinnang on terviklik ning seletab ka maastikul toimuvat ning milline on kaablilõhkumiste statistika ja arengutrendid pikema aja jooksul. Ta märgib, et kaablilõhkumiste statistika osas on teinud sisekaitseakadeemia 2024. aastal raporti.
"Viimase kolme aasta jooksul Euroopa erinevates piirkondades toimunud merealuste ühenduste katkestuste põhjal on ka ametlikult kinnitamata andmete olemasoluta selge, et tahtlike inimtekkeliste juhtumite arv merealuse infrastruktuuri vastu on siinses piirkonnas kasvanud," seisab aruandes.
Samuti on raportis juhitud tähelepanu, et alates 2021. aastast on Euro-Atlandi piirkonnas aset leidnud kaheksa kahtlast kaablite katkemise intsidenti ja üle 70 avalikustatud teate Venemaa laevade kohta, mis käituvad ebaharilikult kriitilise tähtsusega mereinfrastruktuuri läheduses.
Saks: artikkel põhineb abstraktsetel luureandmetel
Julgeolekuekspert Rainer Saks ERR-ile teemat pikalt ei kommenteerinud. Ta märkis, et Washington Posti artikkel põhineb abstraktsetel luureandmetel ning et sel teemal saavad informatsiooni jagada uurimisega seotud ametiasutused.
Soome võimud kahtlustavad, et ankrut mööda merepõhja lohistanud Cooki saartel registreeritud tanker Eagle S lõikas esimesel jõulupühal läbi Soome ja Eesti vahelise elektrikaabli Estlink 2 ning võis vigastada ka nelja andmesidekaablit. Eagle S-i peetakse Vene varilaevastiku aluseks, mille abil Venemaa üritab kõrvale hiilida talle Ukraina ründamise eest kehtestatud lääne sanktsioonidest.
Eelmisel nädalal pidasid kaheksa Läänemere-äärse NATO liikmesriigi juhid Helsingis erakorralise kohtumise ja avalikustasid oma tegevuskava vastuseks veealuse infrastruktuuri kahjustamise juhtumitele. Allianss käivitas Läänemerel uue patrullmissiooni, et kaitsta mereinfrastruktuuri.