Eesti plaanib Soomega koos uue jäälõhkuja ehitamist
Eesti plaanib lähitulevikus koos Soomega uue jäälõhkuja ehitamist. Jäämurdja Tarmo läheb pensionile kolme aasta pärast ning uus laev on kriitiliselt vajalik.
Praegu on Eesti käsutuses kolm jäämurdevõimekusega laeva, millest kahe eluiga on lõppemas. Tarmo lõpetab amortiseerumise tõttu töö kolme aasta pärast ja selle remontimine pole enam mõistlik. Nõudmisi uuele laevale on palju.
"Need riskid, mida me praegu näeme merel seoses meie meretaristuga, loovad laiemat vajadust selle järele, et meil oleks rohkem võimekust merel tegeleda erinevate operatsioonidega. Ja me ei räägi siin ainult jäälõhkumisest, vaid me räägime siin ka erinevate aparaatide vette laskmisest, me räägime sellest, et meil on ka vähene reostustõrjevõimekus, me räägime ka mereväeoperatsioonide toetamisest," selgitas taristuminister Vladimir Svet.
Kuigi talved on üha pehmemad, kulub riigil kolme laeva valmisolekus hoidmiseks kaheksa miljonit eurot aastas. Jää tekkimisel lisandub kütusekulu umbes miljoni euro eest.
Uue jäälõhkuja hinnaks prognoositakse 120 miljonit, millest pool loodetakse saada Euroopa ühendamise rahastust, ülejäänud tuleb leida riigieelarvest. Praegu puudub plaan juhuks, kui taotlus läbi ei peaks minema.
"Selle projekti raames on juba varasemalt finantseeritud nii uute jäämurdjate ehitusi kui ka olemasolevate parendusi nii Soomes kui ka Rootsis. Nii et ma olen väga lootusrikas selle projekti osas – see on täpselt see projekt, millest jäämurdevõimekust arendada saab," ütles riigilaevastiku peadirektor Andres Laasma.
"Muidugi, kui me ei saa seda toetust, siis me peame mõtlema teiste variantide peale. Riigil oma rahaga seda ehitada on väga kallis ja kaunis keeruline," tõdes Svet.
Tarmo on ehitatud Soomes ja tõenäoliselt valmib ka uus jäämurdja põhjanaabrite abiga. Uus laev peab aga olema oluliselt keskkonnasõbralikum ja ökonoomsem, sest praegu võtab Tarmo täisvõimsusel keskmiselt kaks tonni kütust tunnis.
"Loomulikult uut laeva me planeerime alternatiivsetele kütustele. Kas selleks saab olema metanool või HVO-tüüpi kütus, selleni jõuame laeva projekteerimise käigus. Aga jah, väga keskkonnasõbralik. Kas me just nullemissioonini suudame seda projekti ellu viia, aga igal juhul me selles suunas vägagi töötame," rääkis Laasma.
Hiljemalt suve lõpuks loodab riik uue jäämurdja rahastuse asjus selgusele jõuda.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"