"Ma arvan, et meie lähtekoht ei peaks olema opereerida protsentnumbritega kui niisuguse enda mõtlemise algpunktiga. Meie lähtekoht praegusel kriitilisel ajal on see, et me peaksime oma sõjalisi võimeid arendama lähtudes kaitseväe juhataja nõuandest," ütles Reinsalu ERR-ile.

Reinsalu sõnul jättis valitsus 2023. aasta suvel tähelepanuta nõuande taodelda,
täiendavat moona ja võimeid.

"Me väljendasime oma muret selles osas. 2024. aastal me nägime, et samamoodi seda ambitsiooni taset ei saavutatud. Protestiks lahkus ametist isegi kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm. Ning me esitasime ka oma ettepanekud 2025. aasta eelarvesse, ka ettepaneku vaadata üle 2025-2028 riigi eelarvestrateegia, selle hääletas koalitsioon maha. Veel eile oli arutlusel Isamaa ettepanek seitsme aasta asemel soetada kriitiliselt vajalik moonavaru nelja aastaga ja pakkusime välja ka katteallikaks selle koha pealt, mis puudutab riigikaitse võlakirja ning ka Euroopa Liidu võimaluse loomist Euroopa Liidu struktuurvahendite kasutamiseks ühekordseteks kaitseinvesteeringuteks. Valitsus seda ei toetanud. Valitsuse esindaja ütles, et Isamaa ettepanekud lähevad vastuollu Euroopa majandusjuhtimise määrusega ja seetõttu ei ole võimalik neid toetada," rääkis Reinsalu.

"Nüüd minule teadaolevat sai valitsus eesotsas Kristen Michaliga juba eelmise aasta sügisel kaitseväe juhataja nõuande täiendavate võimevajaduste kohta, mis siis ongi peegeldunud selles Michali eile möödaminnes öeldud lauses viie protsendi kohta. Minu küsimus täna riigikogu infotunnis oli härra Michalile, et miks valitsus ei võtnud seda nõuannet arvesse 2025. aasta eelarve projekti kujundades ning riigi eelarvestrateegiat aastateks 2025-2028 tehes. Ma ei saanud peaministrilt adekvaatset sisulist vastust. Ta viitas, et riigikaitsekulud on juba väga kõrged praegu, mis minu meelest läheb sisuliselt vastuollu tema enda
mõttekäiguga eilsest. Nii et ma väljendusin peaministrile täna selget arusaama,
et Isamaa on nõudlik valitsuse seisukohtade osas ja pigem poolikute lahenduste osas, mis puudutab kaitseväe juhataja nõuannete elluviimist," lausus Reinsalu.

Samas ütles Reinsalu, et Isamaa toetab kõiki samme, mis on vajalikud kriitilisel ajal kaitsevõime suurendamiseks kui need tulenevad Eesti sõjalise juhtkonna hinnangust.

"Aga ma paraku pidin tegema tõsist kriitikat, et mulle absoluutselt ei ole vastuvõetav selline "möödaminnes juhtimiskultuur" ja avalikkuse eksitamine meie riigikaitse küsimuses. Avalikkusele on korduvalt valetatud selle ja eelmise valitsuse esindajate poolt. Praeguses olukorras on valitsuskoalitsiooni esindajate poolt korduvalt kinnitanud, et tegutsetakse täies vastavuses kaitseväe juhataja sõjalise nõuandega. Täna hommikul ma kuulen, et kaitseväe juhataja sügisene
nõuanne on olnud hoopis teistsugune. Ja niisugune möödaminnes pillatud sõna viiest protsendist selles olukorras ei jäta minu meelest relevantset hinnangut küpsest juhtimisest," kommenteeris Reinsalu.

Rääkides katteallikatest, ütles Reinsalu, et olema peaks selge arusaam, milleks raha kasutatakse. Reinsalu sõnul toetab ta nii kaitsevõlakirjadena riigikaitselaenu võtmist kui ka Euroopa Komisjoni poolset eelarvereeglite leevendamist, et need võimaldaks kaitsekulutusi tõsta ülespoole lubatud kulupiiri.

Reinsalu rääkis, et valitsus on talle väitnud, et Eesti ei saa ka Euroopa Komisjoniga Euroopa Liidu rahade kasutamise küsimuses isegi dialoogi alustada, kuna need rahad on juba ära planeeritud.

"Minu jaoks on see olukord praegu paradoksaalne. Ma näen, et siin ei suudeta prioriteete selgelt määratleda ja sellele vastavalt ka korrigeerida varem
langetatud otsuseid," sõnas Reinsalu.

Reinsalu sõnul võiks kaitsekulutusteks raha saada maksuküüru kaotamisest loobumisega. "See on ühele parlamendiparteile poliitilise enesekehtestamise kinnisidee, mille tulemusena on kogu maksukeskkond destabiliseeritud," ütles Reinsalu.