RKIK: 600 lisamiljonit on võimalik tuleval aastal relvastuseks muuta

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) hinnangul on olukorras, kus Eesti tahaks kaitsekulutused tõsta järgmisest aastast viiele protsendile majanduse koguproduktist (SKP) ehk umbes 600 miljoni euro võrra, võimalik kogu lisaraha eest hankida lisalaskemoona ja lihtsamaid relvasüsteeme.
Peale Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse on mõningate relvade ja laskemoona hankimine muutunud keerukamaks. Kasvõi lõhkeaine ja laskemoona hankimisel on tähtajad pikenenud ja hinnad tõusnud, mis on ka osaliselt kaitseministeeriumi plaani taga Eestisse lõhkeainetehas rajada.
RKIK-i juht Magnus-Valdemar Saar ütles, et tegelikkuses sõltub tarneaegade pikenemine ja kättesaadavus hangitavast relvastusest. "Kindlasti on mingeid asju, kus tarneajad on väga pikad, sellele vastu keegi ei vaidle. Täna tuleb teha otsuseid, et saada kaup kätte 2027. või 2028. aastal," ütles Saar.
Näitena tõi Saar keskmaaõhutõrje, mille üks komponente ehk radarid on süsteemide süsteem. Tema sõnul on tehnoloogiliselt keerukates valdkondades pikemad tarneajad nii tootmise tõttu kui ka projekti juhtimise ja kokkupaneku tõttu. Sama on ka HIMARS-ite või laevatõrje puhul.
HIMARS-ite pikamaarakettide puhul on tarneajad Saare sõnul näiteks aastal 2029 või 2030 või sõltuvalt kogusest isegi kaugemas tulevikus. Samas mingisuguseid muid pikamaarelvi oleks võimalik varem soetada.
"On kohti, kus on võimalik ka võrdlemisi kiiresti tarnida nii laskemoona kui ka süsteeme. On äsja tulule tulnud alternatiive kõiksugustele süsteemidele, millel ei ole järjekord nii pikk. Loomulikult siis võetakse ka teatud riske. Kui sa äsja turule tulnud süsteemi lähed soetama, siis sa võtad beebihaiguste riskid kõik enda kanda," märkis Saar.
Samuti on RKIK-il võimalik võrdlemisi hõlpsalt suurendada tellimusi juba töös olevates hangetes või ka sõlmitud raamlepingutes.
Kui 2026. ja 2027. aastal tahta midagi kätte saada ja enam-vähem kohe otsused ära teha, siis Saare sõnul on võimalik kindlasti osta juurde laskemoona, droone, lihtsamaid süsteeme ja uusi varusid olemasolevatele süsteemidele.
Saar ütles ka, et mõningate keerukamate süsteemidega on võrdlemisi ruttu tarneteni jõutud. Näiteks HIMARS-ite puhul sõlmis RKIK lepingu 2022. aasta detsembris ja üle anti need möödunud nädalal. Keskmaaõhutõrje otsus tehti 2023. aasta septembris ja saabuma peaksid need sel ja järgmisel aastal.
Viimaks, ratastel suurtükkide Caesar leping sõlmiti 2024. aasta juunis ja kätte peaks Saare sõnul need saama järgmisel nädalal.
RKIK ütleb, et siiski on oluline, et kui tahta juba 2026. aastal kaitsekulutusi tõsta, tuleks võimalikult kiirelt valitsuses kulutuste tõstmine ka ära otsustada, seda juba enne eelarve menetlust ja riigikogus vastu võtmist.
"Kui me mõtleme tagasi näiteks Ukraina sõja esimestele nädalatele, kus valitsus tegi otsuse 340 miljoni ulatuses täiendava laskemoona ostmiseks, siis see oli väljapool eelarve protsessi," ütles Saar.
Lisaks raha hulgale on ka oluline defineerida soovitud võimed, mis tuleks lisaraha puhul üle vaadata, märkis Saar. Eesti riigikaitse arengukava kümneaastases plaanis on defineeritud, mis võimed ja millal hankida, kuid need on plaanitud väiksema rahastustaseme juures.
"Kõik need võimed on sinna ette defineerinud, aga defineerinud teiste eeldustega. Eeldatavasti, kui täiendavad ressursid kaitsele eraldatakse, siis me hakkaks suure tõenäosusega sedasama plaani ette ellu viima. Loomulikult prioriseerides asju ümber vastavalt uutele piirtingimustele ja vastavalt sellele, mida on võimalik ka nüüd kiiremini kätte saada," rääkis Saar.
Mida Eesti kaitsevägi võimalikust lisarahast arvab, ei ole võimalik teada saada, sest kaitseväe juhtkond keeldus teemat ajakirjandusega arutamast.
Peaminister Kristen Michal teatas esmaspäeval, et sooviks Eesti kaitsekulutused tõsta alates 2026. aastaks viie protsendi tasemele SKP-st. Kokku oleks see suurusjärgus kaks miljardit eurot aastas ehk umbes 600 miljonit eurot rohkem kui praegu planeeritud.
Michal on kaitsekulutuste rahastamise jätnud ebaselgeks, rääkides siiski raha laenamisest.
Toimetaja: Huko Aaspõllu