Läänemets ja Michal pensionide indekseerimist muuta ei taha
Kristen Michal ja Lauri Läänemets kinnitasid neljapäeval, et eelarvekulude vähendamiseks pensionide indekseerimist muuta ei soovita, küll võib arutada teisi tööandjate keskliidu poolt tehtud ettepanekuid riigi püsikulude vähendamiseks.
Tööandjate keskliit tegi valitsuserakondade juhtidele saadetud pöördumises ettepaneku külmutada majanduskasvu taastumiseni riigi kulude indekseerimised või kujundada need jäädavalt ümber.
Tööandjad märkisid, et kõige rohkem on kriisieelse ajaga kasvanud sotsiaalkulud (31 protsenti) ja tervishoid (17 protsenti). "Sotsiaalkulusid on eelkõige kasvatanud indekseerimise tulemusel toimunud pensionide kasv, mille jätkusuutmatust süvendavad erakorralised pensionitõusud," seisis pöördumises.
Peaminister Kristen Michal (Reformierakond) ütles valitsuse pressikonverentsil, et ta on ka varem öelnud, et pensionide kärpimisega tema päri ei ole. "Sellel on erinevaid põhjuseid. Oleme jõudnud pensionidega sinna, kuhu oleme tahtnud jõuda – inimesed saavad sellega toime. Pensionide indeksi kallale mina ei ole nõus minema," lausus ta, lisades, et küll ollakse nõus arutama tööandjate muid ettepanekuid.
Siseminister ja sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets ütles, et selge on see, et pensioniindeksit muutma ei hakata. "Öelda inimestele, et te olete oma elutöö ära teinud ja nüüd virelege, me parandame teie arvelt riigieelarve seisu, see ei ole õiglane. Ma ei kujuta ette, et 700-euroselt pensionilt võtame midagi vähemaks või selle kasvu pidurdame, " lausus ta.
Läänemets lisas, et keeruline on nõustuda ettepanekutega, mis suurendavad ühiskonnas ebavõrdsust.
Eesti 200 juht, haridusminister Kristina Kallas lausus, et selles, et riigi püsikulude kasvu tuleb vähendada, ollakse tööandjatega ühel nõul ning et indekseerimine tuleks üle vaadata. "Aga mitte selle hinnaga, et pensione vähendama hakkaks. Seda me kindlasti ei tee," lausus ta.
Pensionindeksi arvutamisel võtab riik 20 protsendi ulatuses arvesse tarbijahinnaindeksi muutust ja 80 protsendi ulatuses sotsiaalmaksu laekumise muutust, mis tähendab, et kui hinnad ja palgad tõusevad vähem, kerkivad pensionid aeglasemalt. Pensioneid indekseeritakse iga aasta 1. aprillil.
Mullu tõusis pension indekseerimisega 10,6 protsenti, 774 euroni kuus.
Toimetaja: Marko Tooming