Kallas Michalile: riiki ei juhita säutsudega

Koalitsioonierakonna Eesti 200 esimees Kristina Kallas ütles, et sai ajakirjanike käest teada peaminister Kristen Michali (RE) kavatsusest tõsta kaitsekulud viiele protsendile sisemajanduse koguproduktist (SKP). Siseminister ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets toetab kaitsekulude suurendamist.
Peaminister Kristen Michal (RE) ütles Vikerraadio otsesaates "Stuudios on peaminister", et riik peaks kaitsekulude eesmärgiks võtma viis protsenti SKP-st. Vahetult pärast saadet tegi ta samal teemal ka sotsiaalmeedias postituse.
Koalitsioonierakonna Eesti 200 esimees, haridusminister Kristina Kallas ütles, et sai plaanist teada ajakirjanike käest.
"Sain teada ajakirjanike käest, kui ajakirjanikud mulle helistasid ja seda küsimust mu käest küsisid," ütles Kallas. "Minu arvates niimoodi siiski riiki juhtida ei saa, et koalitsioonipartnerid loevad nii suurte, fundamentaalsete ettepanekute kohta ajakirjandusest või isegi mitte ajakirjandusest, vaid peavad vastama ajakirjanike küsimustele teemadel, millest tegelikult keegi kuskil varem rääkinud ei ole."
Kallas rõhutas, et kaitsekulud on niivõrd oluline teema, et selliseid asju peab koalitsioon tervikuna otsustama. "Riiki niimoodi ei juhita, et säutsume, teeme postitusi või kuskil ütleme välja midagi, mis meile pähe tuleb. Sellised otsused tuleb teha väga läbikaalutletud plaaniga."
Kallas ütles, et ta ei tea täpselt, mis Michali plaan on.
"Ma eeldan, et see plaan on NATO idatiiva kaitsevõime plaanide vastu rahastusskeemi kokkuleppimine Euroopa Liidu tasandil. Eesti üksi ei ole kindlasti täna sellises seisus, kus ta suudaks neid kaitseplaane täita. Kindlasti mitte oma riigieelarveliste vahenditega," sõnas Kallas.
Kallas märkis, et laenu võtmine eeldab üleeuroopalist kokkulepet ja Maastrichi kriteeriumite ümbertegemist või ajutist lõdvendamist. "Laenuvõimekus suurel osal riikidest tänaste defitsiidireeglite juures on täis."
"Kaitsevõimet tuleb kõikidel NATO idatiiva riikidel suurendada. See on selge. Aga riigi juhtimises tuleb ikkagi selliseid otsuseid teha põhjalike analüüside ja kokkulepete pealt," lisas Kallas.
Kallas rääkis, et ootab peaministrilt selgitusi, kuidas ta plaanib kaitsekulud viie protsendi peale viia.
"Riigi eelarvelised vahendid meil täna selleks võimalust ei anna," märkis Kallas. "Meil on 2026. aastaks kaitsekulud pea nelja protsendi peal SKP-st. Seda on võimalik teha ja ma loodan, et see on ka peaministri plaan olnud, et tõstame kaitsekulutusi ja suudame Eesti kaitsevõimekust suurendada tänu üleeuroopalisele kokkuleppele Euroopa Liidu tasandil kaitsevõlakirjade osas. See on 100-miljardiline potentsiaalne Euroopa Liidu tasandil tehtav kokkulepe."
Läänemets: sotsiaaldemokraadid toetavad kaitsekulude tõstmist
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees, siseminister Lauri Läänemetes ütles, et valitsus on kaitsekulude tõstmist arutanud ning sotsiaaldemokraadid toetavad kulude suurendamist. Ta märkis, et kulude tõstmise korral oleks lisakulu 600–700 miljonit eurot aastas.
"Tõesti me valitsuses oleme seda küsimust arutanud. Seda just selles valguses, et kevadel tuleb lõplik hinnang, kui palju Eesti peab veel panustama oma sõjalisse võimekusse, et tagada NATO kokkulepped," sõnas Läänemets.
Ta ütles, et sotsiaaldemokraadid juba eelmise aasta sügisel kujundasid seisukoha, et peavad kaitsekulude tõstmist oluliseks. "Ilmselgelt tänases julgeolekuolukorras, muud moodi pole võimalik," lisas Läänemets.
Siseminister täheldas, et kulude tõstmise korral oleks lisakulu 600–700 miljonit eurot aastas.
"Esiteks, see tähendab, et ajutiselt kehtestatud julgeolekumaks – vähemalt selles suurusjärgus peab see maksubaas jääma ja sinna peab lisanduma midagi," ütles Läänemets. Ta selgitas, et avalikke teenuseid ei ole võimalik sellises ulatuses kärpida.
"Lahendus on see, et peame maksubaasi laiendama ja tooma sisse selle osa, kus kohas rikkam osa ühiskonnast hakkab panustama ka Eesti julgeolekusse rohkem. Teine võimalus on see, et muudame suhtumist Euroopa Liidu eelarve reeglitesse ja lähtume loogikast, kus kohas kaitsekulusid me sellesse raami enam ei arva ja nõuame Euroopa Komisjonilt neid muudatusi," rääkis Läänemets.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: Intervjueeris Indrek Kiisler