Kaitsedebatis rääkisid poliitikud Trumpi plaanidest ja Eesti kaitsekuludest
"Esimese stuudio" kaitsedebatis rääkisid parlamendierakondade saadikud USA presidendi Donald Trumpi võimalikest plaanidest ja nende mõjust maailmapoliitikale ning Eesti kaitsekuludest.
Marko Mihkelson (Reformierakond) märkis Trumpi esimeste päevade kohta USA presidendina, et suuri üllatusi pole olnud ning et eks Trumpi eesmärk on raputada praegust maailmakorda, et tugevdada USA positsiooni maailmapoliitikas.
Urmas Reinsalu (Isamaa) sõnul on Trumpi keskseks eesmärgiks Venemaa survestamine moel, nagu lääneriigid pole seda viimastel aastatel suutnud ja anda näiteks muutustega USA energiapoliitikas hoop Venemaa sissetulekutele naftast ja gaasist.
Raimond Kaljulaid (SDE) jäi kindlaks varem öeldule, et Trumpi ajal kaob USA ja Euroopa erisuhe, sest julgeolekukriisis Euroopal pole USA-le midagi võrdväärset vastu pakkuda.
Mart Helme (EKRE) sõnul on Trumpi meeskond aru saanud, et USA on maailmas end liiga kaugele sirutanud ja liiga palju on ette võetud ning et nüüd on aeg tagasi tõmmata ning see puudutab kogu Euroopat.
Kalev Stoicescu (Eesti 200) ütles, et vaatamata USA tagasitõmbumisele peame hakkama saama ning säilitama tugevad liitlassuhted USA-ga. Tema hinnangul tahab Trump näha, mida suudavad eurooplased USA kaitsesuhte vastu pakkuda: Trumpi hinnangul peaksid Euroopa riigid rohkem panustama kaitsesse ning ostma USA-lt relvi ja energiakandjaid.
Mihhail Kõlvarti (Keskerakond) sõnul andis Trump selgelt mõista, et romantika USA ja Euroopa suhetes on lõppenud ning käes on pragmaatiliste huvide aeg ning et USA hakkab maailmas ringi vaatama, kes võiksid olla tema uued võimalikud liitlased.
Trump ning Venemaa ja Ukraina küsimus
Mihkelsoni sõnul näitavad mõnevõrra üllatavad sõnumid Trumpilt, kus too ähvardas Venemaad uute sanktsioonidega, et tõenäoliselt on toimunud salajased läbirääkimised Trumpi meeskonna ja venelaste vahel ning Putini esitatud tingimused on olnud isegi Trumpile vastuvõetamatud.
Reinsalu sõnul on võimalike läbirääkimiste korral Euroopal selge vastutus, et Ukraina tuleviku üle ei lastaks otsustada ainult USA-l ja Venemaal, ja kuigi Trumpi käekiri saab olema Venemaa heidutamine, säilitab ta oma eesmärkide tõttu teatud ambivalentsuse ka Ukraina suunal. "Ei ole mõeldav, et see kokkulepe sõlmitakse ilma Ukrainata, "lausus ta.
Helme sõnul on Trump teinud juba mõne käigu näitamaks Venemaale, et ta on nõus nendega mängima. Trumpi plaan maailmaturud üle ujutada odava USA naftaga tähendaks aga Venemaa eksporditulude kokkukuivamist, lisas ta.
Kaljulaidi sõnul tuleb mõista, et Ukraina küsimus pole Trumpi jaoks esmajärguline, pigem on eesmärgiks aina tugevneva Venemaa ja Hiina liidu lõhkumine, sest korraga nende kahe vastu seistes ei suudaks USA haarata maailmapoliitikas domineerivat positsiooni.
Stoicescu märkis, et mõnede teadete järgi on Trumpi meeskond ja venelased tõesti kohtunud ning et läbirääkimised kukkusid läbi. See tähendab, et Venemaa juht Vladimir Putin pole nõus järeleandmisi tegema ning soovib pigem näha, millised ja kui tõsised saavad olema Trumpi järgmised sammud ehk kas too ka päriselt asub oma ähvardusi ellu viima.
Kõlvart osutas sellele, et Venemaa ja Hiina strateegiline liit pole kindlasti võrdsete partnerite liit, sest Hiinal on Venemaast kindlasti rohkem valikuid ja pikem plaan. Hiinlaste pragmaatilisus tähendab, et kui nad leiavad, et USA on nende jaoks parem partner, siis nad sellise otsuse ka teevad, märkis ta.

Eesti kaitsekulud ja viis protsenti SKP-st
Peaminister Kristen Michal ütles teisipäeval, et Eesti peab kaitsekulude eesmärgiks võtma viis protsenti SKP-st, mis tuli üllatusena koalitsioonipartner Eesti 200-le.
Kaljulaid ütles, et vähemalt sotsiaaldemokraatidele oli sellise eesmärgi poole liikumine teada, sest seda on ka erakonna juhatuses arutatud. "Ja me oleme kujundanud seisukoha, et kaitsekulutusi tuleb suurendada edasi. Oleme ka selgeks teinud, millised on vastuvõetavad ja -võetamatud vahendid sellel teel," lausus ta, lisades, et Reformierakond on selle plaaniga kaasa tulnud, küll aga punnib vastu Eesti 200.
Stoicescu märkis, et kuivõrd hiljuti on suheldud lätlaste, leedukate ja poolakatega ning aru saadud nende kaitsekulutuste suurendamise plaanidest, siis oli selge, et vastav avaldus tehakse peagi ka Eestis. "Ma ei tea, et peaminister oleks ette helistanud meie erakonna juhile. Aga see avaldus oli peaministri poolt tehtud õiges vormis, öeldes, er peame püüdlema viie protsendi poole, lisamata, mis ajaraamis, kuidas seda raha leida, sest see on koalitsioonierakondade läbirääkimise küsimus," lausus Stoicescu.
Mihkelson ütles, et debatt viie protsendi üle on õige ning tema hinnangul suudavad koalitsioonierakonnad selle eesmärgini jõudmises kokkuleppele jõuda. Palju suurem ja keerulisem küsimus on tema sõnul aga see, mida teevad meie suuremad liitlased.
Reinsalu märkis, et küsimus pole protsendis, vaid kriitiliste kaitsevõimete hankimises, et vaenlasele vastu seista. Tema sõnul jääb endiselt arusaamatuks, miks pole tänavuses riigieelarves ega riigi eelarvestrateegias eraldatud rohkem raha kaitseväe juhataja nõuandes välja toodud võimete võimalikult kiireks hankimiseks.
Ka Helme sõnul pole küsimus mingis kindlas protsendis SKP-st, kui selle protsendi taga pole raha. "Pole näha, et aasta-kahe jooksul kaitsevõime lüngad kiirkorras täidetud saaksid," ütles ta.
Kõlvart tõi välja, et kui majandus peaks ka lähiaastatel kahanema, siis võib tähendada näiteks järgmise aasta viis protsenti rahas tänavust kolme protsenti SKP-st. Ka tema sõnul on olulisem suurte NATO riikide panus oma kaitsevõimetesse, kui see ei kasva, pole kasu ka sellest, kui Eesti kulutab kaitsele 10 protsenti SKP-st.

Toimetaja: Marko Tooming
Allikas: "Esimene stuudio", saatejuhid Liisu Lass ja Andres Kuusk