Oluline laupäeval, 25. jaanuaril kell 22.28:

- Putin soovib Trumpiga kohtuda;

- Ukraina teatas droonirünnakust Vene naftatöötlemistehasele;

- Venemaa ründas öösel Ukrainat;

- Trumpi eriesindaja Kellogg: president kaalub erinevaid võimalusi Putinile surve avaldamiseks;

- Zelenski: kõik komponentide tarned Vene terrorile tuleb blokeerida;

- Kiiev: Venemaa kaotas Ukrainas ööpäevaga 1650 sõdurit;

- Deepstate: Vene väed on Ukrainas taas edasi liikunud;

- USA kaalub Venemaa külmutatud varade eest Ukrainale relvade ostmist;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1650 sõdurit;

- Zelenski: Ukraina on valmis Transnistriale tasuta sütt saatma;

- USA peatas ajutiselt välisabi andmise.

Putin soovib Trumpiga kohtuda

Venemaa president Vladimir Putin ütles, et ta on valmis USA president Donald Trumpiga kohtuma, et sõja üle arutada, kirjutas The Guardian.

Trump ähvardas hiljuti teha Venemaale majanduslikku kahju, kui see sõda Ukrainas ei lõpeta.

Vladimir Putin ütles Vene riigitelevisiooni ajakirjanikule, et "me usume praeguse presidendi avaldusi tema valmisoleku kohta teha koostööd. Oleme sellele alati avatud ja valmis läbirääkimisteks".

Putin sõnul oleks hea Trumpiga kohtuda. Ta kirjeldas suhet USA presidendiga kui ärilist, pragmaatilist ja usaldusväärset.

Venemaa juht lisas, et läbirääkimisi Ukrainaga raskendab asjaolu, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski allkirjastas määruse, mis takistab tal Putiniga kõnelusi pidada.

Zelenski ütles reede hilisõhtuses videopöördumises, et Putin soovib Trumpiga manipuleerida.

"Ta üritab manipuleerida USA presidendi sooviga rahu saavutada. Olen kindel, et ükski Venemaa manipulatsioon enam ei õnnestu," sõnas ta.

Trump kutsus neljapäeva õhtul Davosis maailma majandusfoorumil esinedes naftakartelli OPEC üles suruma ülemaailmseid naftahindu alla, et saavutada Kremli jaoks eluliselt tähtsa tulu vähenemine.

"Praegu on hind piisavalt kõrge, et sõda jätkuks," ütles ta.

Nafta- ja gaasitulud on olnud Venemaa kõige olulisem rahaallikas, moodustades viimase kümnendi föderaaleelarve tuludest kolmandiku kuni poole.

Ukraina teatas droonirünnakust Vene naftatöötlemistehasele

Ukraina tabas droonirünnakuga väidetavalt Venemaa naftatöötlemistehast ning sihtis rünnakuga ka Moskvat, kirjutas BBC. Rünnakus osales vähemalt 121 drooni, mis teeb sellest ühe suurima sõja ajal toimunud ründeoperatsiooni.

BBC kontrollitud videosalvestistel on näha tulepahvakat Moskvast kagus, Rjazani oblastis asuva rafineerimistehase ja pumbajaama kohal. Ukraina ametnike sõnul olidki rafineerimistehas ja pumbajaam sihtmärk.

Venemaa teatas, et tulistas alla 121 drooni, mis olid sihtinud 13 piirkonda. Sealhulgas sihiti ka Moskvat, kahjustustest ei ole aga teatatud.

Ukraina väärteabe tõrjumise keskuse juht Andri Kovalenko ütles Telegramis, et tabamuse sai Rjazanis asuv naftatöötlemistehas. Samuti ka Kremnõi tehas Brjanskis, mis Kiievi sõnul toodab raketikomponente ja muud sõjaelektroonikat.

Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA tsiteeris Brjanskis asuva Kremnõi tehase avaldust, mille kohaselt peatati töö pärast kuue drooni rünnakut.

Kreml tunnistas rünnakuid, kuid ei maininud kahjusid ega inimohvreid.

Venemaa ründas öösel samuti Ukrainat

Ka Venemaa ründas Ukrainat droonidega. Ukraina võimude teatel sai kolm inimest surma ja üks vigastada, kui Vene droon tabas üht Kiievi oblasti elumaja.

Ukraina ametnikud teatasid, et Venemaa saatis kokku Ukraina poole teele 58 drooni, nendest 25 hävitati.

Ukraina siseministeerium märkis, et Kiievi oblastis Hlevahas hukkus ühest droonist pärit rusude tõttu kaks meest ja üks naine ning veel üks inimene sai vigastada.

Kellogg: Trump kaalub erinevaid võimalusi Putinile surve avaldamiseks

Trumpi valitud eriesindaja Ukraina ja Venemaa küsimustes Keith Kellogg ütles, et USA president Donald Trump kaalub mitmesuguseid võimalusi, kuidas survestada Venemaa presidenti Vladimir Putinit, et see sõja lõpetaks. Nende vahendite seas on ka majanduslikud survevahendid, edastas reedel uudisteportaal Ukrinform.

Kellogg märkis, et rääkis sel teemal reede hommikul Trumpiga ning tema arvates on president ainus, kes saab selle sõja lõpetada.

Kellogg kordas varasemat teadet, et Trump kaalub Venemaa mõjutamiseks võimalust langetada nafta hinda. Venemaa saab naftamüügist miljardeid dollareid.

Erukindral märkis, et erinevalt eelmisest presidendist Joe Bidenist, kes rõhutas, et Ameerika aitab Ukrainat nii kaua kui vaja ja varustab relvadega, pooldab Trump erinevaid lähenemisi.

Vastates küsimusele, kas Ukraina võib kasutada Venemaa külmutatud varasid USA relvade ostmiseks, ütles Kellogg, et see teema on laual.

Ukrinform kirjutas varem, et Kelloggi hinnangul võidakse jõuda kokkuleppele sõda lõpetada 100 päeva jooksul alates uue USA administratsiooni ametisse astumisest.

Zelenski: kõik komponentide tarned Vene terrorile tuleb blokeerida

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma igaõhtuses videopöördumises, et kõik komponentide tarned Vene terrori jaoks tuleb blokeerida.

"See kehtib mitte ainult elude kaitsmise kohta Ukrainas. Praegu tabavad Vene Shahedid meie inimeste kodusid, meie taristut, kuid iga hetk võivad venelased suunata terrori ükskõik millisele teisele riigile – kuhu iganes kästakse," lausus Zelenski.

Tema sõnul näevad juba mitmed riigid droone oma territooriumil.

"Samuti on kõik juba maailmas näinud, kui palju sõda droonide tõttu muutub. Sellised režiimid nagu Venemaa tuleb teadlikult ja põhimõtteliselt ilma jätta sellisest terroristlikust võimest."

Ukraina president rõhutas, et kõik, kes aitavad Venemaal seda võimet üles ehitada, sanktsioonidest mööda hiilida ning relvatootmist toetada, tuleb võtta vastutusele.

"Alguses andis Iraan Venemaale valmis Shahedid, hiljem hakati neid tootma Tatarstanis," ütles ta.

"Ja kuigi need Shahedid on tegelikult Venemaa omad, ei oleks neid saanud toota ilma tarneteta välismaalt."

"Iga selline Shahed, nagu ka iga Vene rakett, põhineb välismaistel komponentidel – ülitähtsatel komponentidel, ilma milleta poleks Venemaa terror võimalik. Eelmise öö 31 Shahedi koosnesid umbes 2635 teistest riikidest pärit komponendist," ütles ta.

Kiiev: Venemaa kaotas Ukrainas ööpäevaga 1650 sõdurit

Vene vägi kaotas ööpäevaga 1650 sõdurit, teatas Ukraina peastaap laupäeva hommikul.

Lisaks hävitati seitse vaenlase tanki, 37 soomukit, 14 suurtükki ning 79 masinat ja paakautot, edastas peastaap vaenlase ööpäevaste kaotuste kohta.

Õhulöögid läksid vaenlasele maksma samuti kaks tiibraketti ning 51 operatiiv-taktikalist droon, mis kõik hävitati.

Deepstate: Vene väed on Ukrainas taas edasi liikunud

Seireprojekti Deepstate järgi on Vene väed Ukrainas edasi tunginud Nadijivka lähedal, Donetski oblastis Toretskis ning Datšne ja Suhih Jalõ lähedal.

Samal ajal teatas 3. ründebrigaadi komandöri asetäitja Maksim Žorin, et venelased püüavad läbi murda Borova küla juurde.

Lisaks on Vene sissetungijad Toretski linna juba peaaegu täielikult okupeerinud ja Ukraina sõjaväelaste lahkumist sealt arvestatakse juba päevadega, hindas sõjaväeekspert, endine SBU töötaja Ivan Stupak.

USA kaalub Venemaa külmutatud varade eest Ukrainale relvade ostmist

USA valitsus kaalub Venemaa külmutatud varadest saadud raha eest Ukrainale Ameerika relvade ostmist, ütles USA presidendi Donald Trumpi Ukraina ja Venemaa läbirääkimiste saadik Keith Kellogg Fox Newsile.

"Oleme sellest korduvalt rääkinud - et kasutada Venemaa külmutatud varasid, et osta Ukrainale USA relvi," ütles Kellogg.

"See on üks pusletükk, mida tuleb arutada ja see on presidendiga laual. Kuid see ei ole see tükk, mis seda lahendab. Siiski on see huvitav punkt ja väärib arutamist," rääkis Kellogg.

"See lähenemisviis võib olla osa terviklikust lahendusest, mis toetab Ukrainat sõjas Venemaa vastu ja tugevdab USA kaitsetööstust," ütles Kellogg.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1650 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 828 470 (võrdlus eelmise päevaga +1650);

- tankid 9859 (+7);

- jalaväe lahingumasinad 20 545 (+37);

- suurtükisüsteemid 22 309 (+14);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1263 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1050 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 23 213 (+51);

- tiibraketid 3051 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 35 071 (+79);

- eritehnika 3715 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Zelenski: Ukraina on valmis Transnistriale tasuta sütt saatma

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles laupäeval, et Kiiev on valmis saatma tasuta kivisütt Moldova separatistlikule Transnistria piirkonnale, mida on tabanud enneolematu energiakriis.

"Meil on kivisütt, mida me saame tegelikult Moldovale saata, me saame Tiraspoli varustada. Kui nad tõesti tahavad, et nende rahval elekter oleks," ütles Zelenski. "Kui me anname neile kivisütt, oleme me valmis rääkima madalast hinnast, isegi tasuta."

Ukraina ja Moldova vahel lasuv territoorium kannatab kütte- ja elektrikatkestuste käes alates aasta algusest, kui aegus Kiievi-Moskva gaasitransiidileping, mis võimaldas sinna Vene gaasi tarnimist.

Zelenski ütles pressikonverentsil Moldova presidendi Maia Sanduga, et Ukraina on valmis varustama kivisöega Cuciurgani elektrijaama Transnistrias, mis varem töötas läbi Ukraina tarnitud Vene gaasi jõul, kuid mida nüüd käitatakse söega. Jaam tootis varem umbes 70 protsenti Moldova elektrist.

Vastutasuks tasuta söele võib Transnistria varustada omakorda elektriga Ukrainat, mille energiataristu on Venemaa pidevatest rünnakutest rängalt kannatada saanud, pakkus Zelenski.

"Nüüd on Tiraspoli režiimi asi see abi vastu võtta ja tagada, et inimesed saavad võimalikult kiiresti kütte ja elektri," ütles Sandu.

USA peatas ajutiselt välisabi andmise

USA välisminister Marco Rubio andis korralduse peatada 90 päevaks peaaegu kogu USA välisabi, kuid tegi erandi Iisraeli ja Egiptuse rahastamisele, selgub USA välisministeeriumi töötajatele saadetud sisememost.

Näib, et ulatuslik korraldus mõjutab kõike alates arenguabist kuni sõjalise abini – sealhulgas potentsiaalselt Ukrainale.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul välisabi peatamine sõjalist abu Ukrainale ei puuduta.

"Mis puudutab abipiiranguid, siis ma ei ole sellest veel valmis rääkima, ma tean, et humanitaarprogrammide 90 päevale on teatud piirangud, peame seda üksikasjalikult vaatama... Olen keskendunud sõjalisele abile, jumal tänatud, seda pole peatatud," ütles Zelenski pressikonverentsil Moldova presidendi Maia Sanduga.