Professor: Ukrainas on pea kõik maavarad, mis USA-ga kaubaks võiks minna
Ukrainas on olemas peaaegu kõik maavarad, mida igapäevaselt kasutatakse ja mis võiks vastutasuks USA abi jätkumise eest kaubaks minna, ütles Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi professor Alvar Soesoo.
USA president Donald Trump teatas sel nädalal, et Ukraina võiks varustada USA-d elektroonikas kasutatavate haruldaste muldmetallidega vastutasuks Ühendriikidelt saadava abi eest.
Eesti Geoloogiateenistuse teadusnõunik Alvar Soesoo rääkis "Ukraina stuudios", et Ukrainas on pea kõik kivimikompleksid esindatud.
"Alates settekivimitest, on kristalsed kivimid, on väga vana kivimit, on nooremaid kivimeid. Nii et kui keegi küsib, mis on põhiline Ukraina maavara, siis seda ei ole. Ukrainal on praktiliselt kõik olemas, mis üldse praegu kaubaks läheb ja mida me kasutame igapäevaselt alates naftast ja gaasist ja lõpetades haruldaste muldmetallidega ehk päris palju kulda ja hõbedat. Ja sinna vahele mahuvad kõik ülejäänud metallid, mis on väga olulised praeguse aja tehnoloogiates," loetles professor.
Soesoo sõnul on Ukrainas väga palju näiteks kivisüsi, mida on kaua kaevandatud. Soesoo ütles samas, et kivisüsi sai Ukrainale ka n-ö saatuslikuks, sest 2014. aastal oli Venemaa sissetungi idee juba käimasolevate kivisöemaardlate omastamine.
"Seal oli idee ka rauamaagiga. Ukraina ongi kuulus rauamaagi poolest ja söe poolest. Praegusel hetkel on umbes 60, võib-olla kuni 70 protsenti Ukraina nii-öelda aktiivsetest söemaardlatest, kus kaevandus käib, tegelikult Venemaa kontrolli all," lisas ta.
Samuti on Ukrainal maagaasi ja naftat. "Ma täitsa olen imestanud, et Trump ei ole veel selle kohta öelnud – tegelikult juba maagaasi kohta ütles ka –, et tegelikult lisaks haruldastele muldmetallidele võiks ju Ameerika ettevõtted maagaasi ja naftat ka toota Ukrainas ja Euroopas on turgu küll, kus seda müüa. Kui Ukraina geoloogilist pilti vaadata, siis nafta- ja maagaasimaardlad liiguvad mööda tema idapiiri enam-vähem põhjast lõunasse ja väike osa jääb ka täpselt vastu läänepiiri Karpaatide piirkonda. Maagaas, nafta on seal tugevasti olemas söe kõrval. Aga ka turvas ja pruunsüsi ja sellised lahjemad söed on ka seal olemas," rääkis Soesoo.
Kui palju on Ukrainal haruldasi muldmetalle, ei ole Soesoo sõnul teada.
Me keegi ei tea, kui suured on haruldaste muldmetallide ressursid Ukrainas. Seal on umbes 20 000 maardlat, mis on kunagi kaardistatud ja kus on arvutatud välja maavara võimalik suurus või maht. Haruldased muldmetallid on enam-vähem viimane, mis sinna nimekirja tuli ja ükskõik mida ka räägitakse, kui täpselt on teada, siis tegelikult õige vastus on ikkagi, et me täpselt neid mahtusid ei tea. Me teame, et seal on kümned maardlad, kus on haruldased muldmetallid esindatud. On ka ju pakutud arve välja, eks need arvud jõuavad sinna triljoni dollari vääringusse, kui palju Ukrainal on olemas," rääkis professor.
"Ukraina Ukraina geoloogiateenistus oma riigi toel on loonud maardlate nimistu, mida on võimalik oksjonil osta. Seal on nimistus on umbes 100 maardlat ja need maardlad, mida nad sinna oksjoni nimistusse panid, põhimõtteliselt on suhteliselt erineval tasemel uuritud. Ma ütleks, et haruldased muldmetallid ja liitium on tegelikult kõige vähem uuritud praegu Ukrainas," lisas ta.
Lisaks haruldastele muldmetallidele võiks Soesoo hinnangul olla USA-l huvi näiteks liitiumi ja alumiiniumi vastu.
"Ameeriklased tarnivad ikkagi ka oma tööstuse jaoks väga palju metalle nii Hiinast, Lõuna-Ameerikast, isegi Euroopast, näiteks Norrast midagi, Kongost tuleb koobalt. Aga millised need ressursid on, kus ameeriklastel lisaks haruldastele muldmetallidele on võib-olla kõige suurem huvi /.../, siis ma paneks sinna nimekirja kindlasti liitiumi. Ma paneks sinna titaani. Võib-olla mangaani. Nüüd oli kuulda ka, et gaas ka läheks väga hästi peale. Aga ütleme niimoodi, et Ameerika Ühendriigid on ju rahvusvahelises sõltuvuses ka näiteks sellisest lihtsast asjast nagu alumiinium," selgitas Soesoo.
"Peaaegu 100 protsenti tuuakse USA-sse sisse alumiiniumit. Titaani tuuakse 95 protsenti sisse, grafiiti tuuakse peaaegu 100 protsenti sisse. Grafiit on ka Ukrainas täiesti olemas, täiesti arvestatav. Ukrainas on grafiidi kaevandamise kogemus ka olemas, seda on kaevandatud seal enam-vähem 5000 kuni 10 000 tonni aastas. See ei ole väga suur, aga põhimõtteliselt neil see kogemus on olemas," lisas professor, kelle sõnul ei ole alumiiniumit Ukrainas siiski väga palju.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Ukraina stuudio", intervjueeris Reimo Sildvee