Indrek Link: otsime lahendusi, kuidas end droonide eest kaitsta

Nii riik kui ka eraettevõtted otsivad lahendusi, kuidas ebaseaduslikel eesmärkidel kasutatavate droonide eest ennast kaitsta, kirjutab Indrek Link.
Siseministeeriumi eestvedamisel käis 2023. aastal koos töörühm, et arutada droonide tuvastamise ja tõrjega seonduvaid kitsaskohti. Selle tulemusel valmis 2024. aasta kevadel sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskuse koostatud "Mehitamata õhusõidukite seire ja tõrje kontseptsioon". Kuigi kontseptsioon on fokusseeritud siseministeeriumi valitsemisalale, on selles toodud kitsaskohad ja arendamisvajadused sarnased kogu riigis.
Riigi vaates on oluline, et lähestikku asuvate objektide puhul ei hakkaks iga valitsemisala (ja ka taristute omanikud) rajama eraldiseisvad tuvastamise süsteeme. Kuna tegemist on kalli ja kiirelt aeguvate tehniliste lahendustega, oleks see riigi vaates raha ebamõistlik kasutamine.
Seetõttu on oluline, et tegevusi tehtaks üleriigiliselt koordineeritult: hoitaks riigiülest tervikpilti ja suunataks vajalikke tegevusi. Praegu koordineerija puudub ja ükski ministeerium ei saa iseseisvalt võtta seda enda kanda ning hakata teistele ministeeriumitele ja asutustele suuniseid andma. Selleks on vajalik osapoolte kokkulepped rollide ja tööjaotuse vahel.
Aastateks 2025–2027 on siseministeeriumi valitsemisalale eraldatud raha, millega saame luua droonide tuvastamise võimekuse idapiiril ja suuremates linnades ning tõsta droonide tõrjumise võimekust.
Samal ajal on arusaadav, et eraldatud rahaga ei ole võimalik katta kogu riiki ega kõiki kriitilise taristu objekte. Seetõttu on igati tervitatav, et osa kriitilise taristu omanikest on võimelised ja valmis ise oma objektide kaitsmiseks panustama.
Riigi vaates peame lahendama küsimuse – ja peame seda tegema kiirelt –, kas oleme valmis andma taristu omanikele või nende objekte valvavatele turvaettevõttele õiguse sekkuda droonidest tuleneva ohu korral ise või peaks see olema ainult riigi enda ülesanne.
Toimetaja: Kaupo Meiel