Eesti, Läti, Leedu ja Poola põhivõrguettevõtted on koostanud umbes 600 miljoni eurose nimekirja erinevatest projektidest, millega tõsta kriitilise energiataristu turvalisust. Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk ütleb, et projektidele oodatakse toetust Euroopa ühendamise rahastust.

"Selles konkreetses abirahastus on rõhk just sellistel meetmetel, mis aitavad ennetada igasuguseid ründeid. Eelkõige oleks see seotud sünkroniseerimise käigus soetatud uute varade, näiteks liinide ja sünkroonkompensaatorite täiendava turbe vahendite loomisega," rääkis Kilk. "Sinna on ette nähtud sellised vahendid, mis aitavad süsteemi monitoorida, saada aru, kui kuskil on mingeid ebanormaalseid olukordi ja mis aitavad meil ka füüsiliselt tõkestada igasuguseid võrgu lõhkumisi."

Mida täpselt soovitakse osta ja välja arendada, Kalle Kilk ei avanud. Siiski viitas ta, et suuremat kaitset oleks vaja näiteks droonide vastu. Elering tahab luua võimet nii droonide avastamiseks kui ka tõrjumiseks.

Pelgalt investeeringutest siin ei piisa. Droonide jõuga allatoomine on seaduses üsna rangelt reguleeritud ning praegu tohib seda teha vaid mõni ametkond. 

"Meil on päris head mõtted selles osas ja me oleme üpris tihedas suhtluses ka asutustega, kellega me neid variante arutame. Ja seal tunneli otsas on juba päris piisavalt valguskiiri näha," kirjeldas Kilk juba mõnda aega väldanud arutelusid.

Ta märkis, et praeguse kava järgi poleks vaja, et ametnikud pidevalt alajaamade juures valvaksid. "See saab kindlasti käima koostöös asutustega, aga piisavalt iseseisvalt selleks, et asutused ise ei pea operatiivselt midagi tegema," sõnas Kilk. "Ilmselgelt see eeldab natukene seadusloome modifitseerimist."

Ehkki Eesti varustuskindluse mõttes kõige olulisemad alajaamad ja sünkroonkompensaatorid on ka praegu aedadega ümbritsetud ning valve all, tõdes Kilk, et objektide füüsilist kaitset saab tublisti parandada. "Et ei oleks võimalik niivõrd lihtsalt kuhugi seadmetesse ronida ja hakata seal pahandust tegema," selgitas ta.

Niisiis mahuvad kavas olevate projektide nimekirja nii füüsilised tõkked kui ka turvalisemad läbipääsusüsteemid. Kalle Kilgi kinnitusel ei jäeta tähelepanuta ka kolme Eesti ja Läti vahelist maapealset kõrgepingeliini.

"Me saame aru, et kui Eesti peaks jääma sellest suurest süsteemist eraldatuks, ehk kui meid lõigataks Läti poole viivatest liinidest lahti, siis see oleks meile väga keeruline situatsioon, mida me ei taha lasta juhtuda," rõhutas Kilk.

Niisiis võetakse Eestit ja Lätit ühendavad liinikoridorid senisest parema valve alla. Kilgi sõnul ei piirdu asi ainult kaameratega, vaid liinide valvamisele kulutatakse ka hulga rohkem inimtöötunde.

"See ei hakka loomulikult olema nii, et iga masti juures on valvur, aga jah, inimesed hakkavad selle valvamisega rohkem tegelema," rääkis ta.

Osa projektidest on seotud ka merealuse taristu valvamisega. Kalle Kilk märkis, et kui merekaabel praegu ära lõhutakse, saab Elering küll kaudse info põhjal aru, kus võib rikkekoht olla, aga täpse paiga väljaselgitamine võtab aega. "Oleks võimalik teha selliseid lahendusi, mis on automaatsemad ja kiiremad," sõnas ta.

Lõpliku taotluse koostamine Euroopa ühendamise rahastusse alles käib, sestap ütles Kilk, et projektide kogumaksumuseks arvestatud 600 miljonit eurot on veel esialgne summa. Ta kinnitas, et umbes kolmandik rahast oleks suunatud Eestisse. Ülejäänust suurem osa jaotuks Läti ja Leedu vahel ning mõned investeeringud läheks ka Poola. "Kõik saavad midagi, mis on nende jaoks oluline," sõnas Kilk.

Kui palju raha õnnestub Euroopa Komisjonilt saada, on Kilgi sõnul veel üpris lahtine. Ta märkis, et rahapoti ümber on palju huvilisi. "Me oleme õnnelikud, kui me sealt midagigi saame," sõnas ta.

Seda, et Elering turvalisuse tõstmiseks riigikassast toetust saaks, ei pea Kilk tõenäoliseks.

"Teatud hulga sellest me saame rahastada Euroopa abiraha kaudu ja teatud osa saame rahastada ülekoormustasu kaudu, kuna me parandame selle infrastruktuuri toimepidevust, mis võimaldab ka ülepiirilist kauplemist," rääkis Kilk. "Ja kõike seda, mis nendest kahest välisest rahastusest ei õnnestu saada, peame me enda võrgutasu kaudu rahastama."