Vare: Läänemerel on vaja suuremat patrullimist
Rootsi arestis merealuse valguskaabli kahjustanud Bulgaaria laeva. Julgeolekuekspertide hinnangul peaksid otsustavad vastused aitama tulevikus hübriidrünnakuid ära hoida.
Malta lipu all sõitva Bulgaaria laeva Vezheni omanik tunnistas võimalikku osalust Läti sidekaabli lõhkumises. Omaniku sõnul polnud see pahatahtlik. Rootsi prokuratuur on aga juba algatanud sabotaažikahtluse tõttu eeluurimise ja kahtlustatav laev on kinni peetud.
"Teame Venemaa sabotaažiohust Rootsi ja teiste riikide vastu. Mis selle konkreetse ja teiste juhtumite puhul tegelikult toimus ja kes vastutab, on küsimused, mille juurde peame naasma," sõnas Rootsi justiitsminister Gunnar Strömmer.
Julgeolekuekspert Raivo Vare ütles, et selliseid juhtumeid pole alati võimalik juriidiliselt korrektselt tõestada, kuid vaatamata sellele ei tohiks tegelikkuse eest silma kinni pigistada.
"Mis juhtus? Ta komistas kolm korda mu rusika otsa ja pärast veel neli korda neeruga noa otsa - see on sama ooper. Ei ole süüdlasi. Kui me ei saa süüdlasi kindlaks teha, siis me peame ikkagi navigatsiooni kindlustama ja me peame tegelikult ka samal ajal midagi ette võtma kas või selle sama navigatsiooniga, et ei juhtuks, et me jääme maailmast äralõigatuks. Selleks tuleb resoluutsemaid meetmeid rakendada," sõnas Vare.
Endise Rootsi kaitseväelase Joakim Paasikivi sõnul on hübriidsõda nagu tavaline kuritegevus. Ükskõik, kui palju suurendada politsei kohaolu, täielikult seda välja juurida pole võimalik. Tihedamatel patrullidel ja NATO missioonil on loomulikult mõju, nii nagu ka sanktsioonidel ja keskkonna- ja litsentsikontrollidel.
Vare nõustus, et suuremat patrullimist on vaja. Samuti tuleks kiiremas korras muuta mereõigust. Läänemere kaablite täielikuks jälgimiseks puudub meil aga ressurss, mistõttu oleks Vare arvates mõistlik aeg-ajalt ka asümmeetriliselt vastata.
"Näiteks panna Taani väinad mõneks ajaks kinni kõikidele sellistele laevadele. Põhimõtteliselt ükski laev ei käi ja kogu lugu. Mõnda aega käi ja siis hakkavad teised ka muretsema, hakkavad nii organisaatorid tagasi hoidma, aga hakkavad ka omanikud, reederid mõtlema," ütles Vare.
Soome otsustav käitumine möödunud kuul, kui arestiti Estlink 2 lõhkunud naftatanker, andis Vare sõnul tõenäoliselt julgust ka rootslastele. Pole välistatud, et venelased testisid, kas rootslased vastavad samamoodi.
"Torm oli ju mitmes kohas, oleks võinud Soome vetes ka proovida, aga millegi pärast tehti seda Rootsi vetes," sõnas Vare.
"Kui venelased näevad, et Rootsi, Soome, varem mingi piirini ka Taani, ja Balti riikide merevägi teevad NATO kontekstis rohkem, siis see tegevus muutub kahjumlikuks, ohtlikuks või vahemalt nähakse selle jätkumises märkimisväärset eskalatsiooni," sõnas Paasikivi.
Kond: Läti uurib kohapeal asja
"Läti kaitseväe tuurid jõudisd asupaika ja asusid koos Rootsi rannavalvega tööle. Rohkem kui 50 meetri sügavusel uurida, mis on kaabliga juhtunud. Lätis on väideldud, et laevade kontrolli tuleb suurendada. Läti kaitsejõudude juht on öelnud, et lähedus oli 70 laeva: pole võimalik neid kõik kontrollida ega pole ka õigust. Kokku tuleks leppida kuidas mereõigust muuta, et Lätis saaks oma patrulllaevaga minna lähemale kui lihtsalt visuaalne vaatlus," rääkis Ragnar Kond Lätist.
Leedu peaminister Gintautas Paluckas kutsus Euroopa Liitu üles aitama rahaliselt riike, kes seisavad silmitsi sellise sabotaažiga nagu kaablite lõhkumine Läänemeres.
Euroopa Liit kaalub reservide loomist, et aidata liikmesriikidel kiiresti parandada lõhutud merekaableid.
Euroopa on ka valmis vedama püüdlust mereõiguse muutmiseks ütleb Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas. Mida täpselt muuta tuleks või millal võiks Euroopa muutused välja pakkuda Kallas veel ei ütle.
"Erinevad mereõiguse eksperdid tõlgendavad neid reegleid erinevalt. Seetõttu need reeglid peakski olema selged, aga isegi seda öeldes ma pean ikkagi viitama sellele, et Venemaa või ka Hiina väga nendest reeglitest kinni pidamisest ei hooli, isegi kui reeglid on paigas. Selge on see, et meil on vaja selliseid tööriistu, millega saaks kohe reageerida, et need kahju tekitajad kinni pidada," rääkis Kallas.
"Oleme palunud liikmesriikide mereõiguse ekspertidelt sisendit, kuidas neid asju lahendada ja loomulikult meil on endal juriidiline teenistus, kes nende ettepanekutega tuleb. Siin on mitu tasandit enne kui see poliitilisele tasandile esitamiseks on küps," ütles Kallas.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: AK