Kallas EL-i kaitsekuludest: riigid peavad tegema valusaid otsuseid

Kaitsesse peab rohkem panustama, aga ka Euroopa Liidu raha on maksumaksja raha, hoiatab Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas. Esimesed sõnumid Ameerika Ühendriikidest on tema sõnul julgustavad.
Euroopa Liit peab kaitsesse rohkem panustama, ütles Kallas ERR-ile. Seda tuleb teha koos ja seda peavad tegema ka liikmesriigid eraldi.
"Ka Euroopa Liidu raha tuleb maksumaksja taskust. Igal juhul peavad liikmesriigid olema valmis tegema valusaid otsuseid. Paraku ei ole nii, et Euroopa võtab seda raha kuskilt seina seest," sõnas Kallas.
Kuidas Euroopa Liidus kasvavaid kaitsekulusid rahastada, on veel raske öelda, tõdes ta.
"Me peame olema avatud neid lahendusi arutama. Praegu on see väga raskes seisus, sest ühed liikmesriigid ütlevad, et see kindlasti ei lenda, teised ütlevad, et teine kindlasti ei lenda."
Ameerika Ühendriikide uuest presidendist Donald Trumpist rääkides ütles Kallas, et esimesed sõnumid Valgest Majast on pigem julgustavad.
"Õige on panna surve - poliitiline, majanduslik, ka rahvusvaheline surve ikkagi Venemaa peale. See on tõesti julgustav, et ta on seda mõistnud."
Kas Euroopa Liit võiks seega näiteks keelata veeldatud maagaasi ehk LNG impordi Venemaalt ja ühtlasi täita Trumpi soovi ning osta maagaasi rohkem Ameerikast?
"Me töötame järgmise sanktsioonipaketiga, kus on ka LNG impordi keeld Venemaalt. Jah, see oleks kaks kärbest ühe hoobiga tõepoolest."
Ka Trumpi ähvardused Gröönimaa suunal ei ole suhteid rikkunud. Euroopa usub, et Ameerika Ühendriigid austavad Taani territoriaalselt terviklikkust ja rahvusvahelist õigust.
"Praeguseks on need kõigest sõnad. Me suhtume täpselt samamoodi, nagu suhtub Taani sellesse. Jah kõik liikmesriigid on Taaniga solidaarsed misiganes hoiaku Taani võtab. Kuivõrd Gröönimaa on Taani kooseisus autonoomne territoorium, siis nende arvamus on siin kõige tähtsam."
Kallas on kutsunud uue USA välisministri Marco Rubio Brüsselisse osa võtma Euroopa välisministrite kohtumisest.
"See on avatud kutse, et millal iganes talle sobib tulla ja rääkida nendest asjadest."
Kuid ameeriklased ei ole seda kutset veel vastu võtnud ja kuigi Euroopa Komisjon on otsinud uue administratsiooniga kontakti, ei ole kõrgema taseme kohtumisi veel toimunud.
"Eks see on keeruline just sellel põhjusel, et kui vaatate neid sõnumeid rahvusvaheliste organisatsioonide kohta, siis tundub, et Ameerika uuel administratsioonil on vähe usku multilateraalsusesse. Nad pigem [soovivad] kahepoolseid suhteid erinevate riikide vahel," sõnas Kallas.
"Selge on see, et Euroopa Liit esindab 27 erinevat liikmesriiki ja need kontaktid nüüd, kui administratsioon on vist seitsmendat päeva ametis, järjest ka tekivad."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi