Raul Eamets: pööre on õhus, iseasi kui roheline

Odava energiaga harjunud Euroopa majandus on hädas, vanad majandusmudelid enam ei toimi. Tänapäeva majandused on väga integreeritud ja esimeses järjekorras kaotavad väikesed ning avatud majandused, Eesti nende seas, kirjutab Raul Eamets.
Õhus on märke. Kella jaoks kevade märke, sest veed juba vulisevad, keegi nägi juba pajutibusid, kelle jaoks märke, et majandus hakkab vaikselt august välja tulema. Samal ajal leidub neidki, kes väidavad, et majanduslanguse põhi pole veel kätte jõudnud. Kirjutan märkidest, mis räägivad muutustest kestlikkusega seotud teemade käsitlemisel.
Kõigepealt muidugi Donald Trump. Juba valimiskampaania ajal lubas USA vastne president, et rohepöörde "jama" tuleb lõpetada ja vähemalt Ameerikas hakkab ta sellega kohe tegelema, kui võimule pääseb. Üks esimesi dekreete või deklaratsioone oli elektriautodele soodustuste lõpetamine, võrdõiguslikkusega tegelevate ametnike tähtajatule puhkusele saatmine jne.
Kuigi need olid vaid deklaratsioonid, näitavad need ametnikele kätte suuna, kuhu poole asjad hakkavad liikuma. Lisaks oli Trumpi üks loosungeid "Drill, baby, drill" ehk puurige ja kaevake nii palju, kui jaksate. Silmas peeti ikka gaasi ja naftat, mis ei ole just kõige rohelisemad energiaallikad.
Miks see meile peaks korda minema? Otseselt vist ei lähegi, sest Euroopa Liidu kestlikkuse laev purjetab rahulikult edasi. Mario Draghi raport tõi siiski välja mõned olulised murekohad, mis puudutavad elektri ja gaasi hinda. USA varustab ennast ise ning tänu oma varudele on muutunud maailma suurimaks naftatootjaks. USA maht on kaks korda suurem kui Saudi Araabial, kes on maailmas teisel kohal.
Kui vaadata, kui palju maksab gaas Euroopa Liidu ettevõtetele, siis hinnavahe USA ja Hiinaga on pea kahekordne, nafta puhul on hinnavahe USA-ga aga koguni kolmekordne. See kõik vähendab Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet globaalsel turul. Trump lubas naftatootmist toetada ja Ameerika koduturu hinnad veelgi madalamaks muuta ehk siis hinnavahe ilmselt lähiaastatel suureneb.
Miks see on meile oluline? Võime ehk ilma globaalse turuta hakkama saada, kuid tegelikult ei saa. Saksamaa majandus vireleb juba teist aastat ning igapäevaseks on saanud uudised streikidest, tehaste sulgemisest, koondamistest. See kõik toob kaasa ka inimeste rahulolematuse ning poliitilised muutused. Kui AfD ei võida seekordseid valimisi, siis võidab järgmised.
Odava energiaga harjunud Euroopa majandus on hädas, vanad majandusmudelid enam ei toimi ja see ei ole enam ainult Saksamaa probleem. Vallandub doominofekt: kui Saksamaal läheb halvasti, läheb halvasti ka Rootsil ja Soomel, mis omakorda mõjutab Balti riike. Tänapäeva majandused on väga integreeritud ja esimeses järjekorras kaotavad väikesed ning avatud majandused. Eesti nende seas.
Lisaks Trumpi tegemistele on õhus veel märke. Peaaegu unustasin: Trump tuletas oma presidendikõnes meelde, et USA-s on ainult kaks sugu, mis paljudele kultuurisõja rindejoonel toimetavatele inimestele kindlasti ei meeldi.
Mitmed Euroopa suuremad pangad on teatanud, et kaaluvad lahkumist rahvusvahelisest kliimameetmete edendamisele suunatud panganduskoostöö formaadis Net Zero Banking Alliance (NZBA). Mitmed USA suurpangad, sealhulgas JPMorgan, Citigroup ja Goldman Sachs, on sellest ühendusest juba lahkunud.
Paralleelselt tegutsev varahaldurite ühendus – algatus Net Zero Asset Managers – teatas samuti, et lõpetab liikmekriteeriumina senise nõuete rakendamise ja aruandluse jälgimise ning viib läbi ülevaatuse, et veenduda, kas see on endiselt otstarbekohane. Ühendusest lahkus BlackRock ja juba 2022. aastal loobus Vanguard. Paljud suured fondid on peatanud roheinvesteeringute projektid, kuna need ei ole majanduslikult tasuvad.
Hiljuti teatas Poola peaminister Donald Tusk Euroopa Parlamendis, tutvustades Poola kui eesistuja prioriteete, et Euroopa Liit peaks roheleppe kriitiliselt üle vaatama. ERR tõi ära ka tema tsitaadi: "Euroopa ei saa kaotada globaalset konkurentsi. Ta ei saa muutuda naiivsete inimeste ja ideede mandriks. Kui me pankrotti läheme, ei hooli enam keegi maailma looduskeskkonnast." Päris karmid sõnad.
Seega on õhus igasuguseid märke. Kui minu töökoht oleks seotud kestlikkuse teemadega või minu ettevõte tegevus oleks kestlikkuse valdkonna konsultatsioonid ja aruandlus, oleksin igal juhul murelik. Selliseid inimesi ja ettevõtteid on Eesti väga palju ja neid lisandub iga päevaga.
Kestlikkuse valdkonna enda kestlikkus on ohus. Siin ei ole ju tegu ainult rohepöördega, see hõlmab kogu ESG valdkonda: vähemuste õigused, sooline tasakaal, vastutustundlik ettevõtlus jne, lisaks keskkonnahoiule.
Kindlasti on lugejaid, kes ütlevad, et kui tootja või teenusepakkuja ei ole kestlik, siis klient varsti seda kaupa või teenust ei osta. Vähemalt Eestis vaadatakse poodides kõigepealt soodsate toodete kollaseid silte ja alles siis võib-olla seda, kus ja millest asi tehtud on.
Kaubandusketid ise on väitnud, et 50–60 protsenti käibest tuleb kampaaniamüükidest. Skandinaavia turud on võibolla teadlikumad, aga sinna meil suurt asja ei ole, sest tööjõukulud on kasvanud oluliselt kiiremini kui tootlikkus ja meie ettevõtted jäävad hinnakonkurentsis alla odavama tööjõuga riikidele.
Kuhu ma oma jutuga tahan jõuda? Eestimaale ja täpsemalt Ida- Virumaale.
Enne kui me kõik tähtajad lõplikult lukku paneme, katlad kinni keerame ja kaevandused vett täis laseme, võiksime korraks mõelda ja hoogu maha võtta. Tark ei torma, ütleb vanasõnagi. Võib-olla selleks ajaks, mil kogu elekter peaks tulema rohelisest toorainest, põlevkivi ei olegi enam fossiilne kütus ja sobib päris hästi elektri tootmiseks. Või leitakse hoopis, et tuulikute labade ja päikesepatareide utiliseerimine on palju suurem keskkonnaprobleem. Me ju täpselt ei tea, mis on 15 või 20 aasta pärast "roheline" ja mis mitte.
Samuti võib juhtuda, et kvoodikaubanduse süsteem reformitakse põhjalikult ja põlevkivijaamad saavad oma elektriga turule tulla. Süsteemi probleemidele ja kvoodikaubanduse laienemisele elamute kütmisele ning transpordile ning sellega seotud ohtudele vihjas oma eesistumiskõnes ka Tusk.
Võiksime Eestis korraks aja maha võtta ja vaadata, mis suunas maailma ja selles tuules ka Euroopa otsused lõpuks liiguvad. EL-i otsustusprotsessid on väga kohmakad ja aeglased. Kiirustamine võib meile eesrindlase tiitli toomise asemel hoopis tekitada olukorra, et Euroopa muudab kurssi ja ootamatult avastame, et oleme esirinnas astujatest langenud rivi lõppu.
Toimetaja: Kaupo Meiel