Uiga: Eesti taastuvenergia eesmärki aastaks 2030 ei muudeta
Kuigi valitsuses hinnati alla Eesti lähikümnendi elektritarbimise mahtu ning küsimused on endiselt õhus, kas planeeritud maa- ja meretuulepargid jõutakse planeeritud ajaks valmis ehitada, ei loobu Eesti seadusesse kirjutatud eesmärgist toota aastal 2030 sama palju taastuvenergiat, kui siin tarbitakse, ütles saates "Uudis+" kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga.
Esmaspäeval, kui koalitsioon muu hulgas otsustas, et nii mere- kui ka maismaatuuleparkide rajamiseks korraldatakse kahe teravatt-tunni ulatuses vähempakkumisi, võeti otsuste aluseks Eleringi prognoos, mille järgi kasvab elektrienergia tarbimine Eestis 2035. aastaks 11 teravatt-tunnile. Varasem kliimaministeeriumi prognoos oli pakkunud 15 teravatt-tundi.
Samuti hinnati alla maismaatuuleparkide vähemapakkumise mahtu, varasema nelja teravatt-tunni asemel leppis koalitsioon kokku kaheteravatt-tunnise vähemapakkumise.
Uiga sõnul läheb see kokku varasemate plaanidega, sest meretuuleparkide vähempakkumiste mahuks jääb kaks teravatt-tundi ja maismaaparkide osas olid vähempakkumised plaanis nagunii kuulutada välja etappidena. "Meretuulele tulebki vähempakkumine kaks teravatt-tundi mahus, et minimeerida võimalikku mõju taastuvenergiatasule," lisas ta.
Uiga sõnul olid esmaspäevase otsuse aluseks hetketeadmised, milline on seis maismaatuuleparkide planeeringutega, millised neist võivad valmida 2030. aastaks ning milline on Eesti elektritarbimise vajadus.
Uiga sõnul pole aga plaanis muuta eesmärki, et 2030. aastal toodetakse Eestis sama palju taastuvenergiat, kui on siin tarbimine.
"See eesmärk on meil seaduses ja see kehtib. Ja mina küll usun, et see täidetakse. Selle nimel on vaja teha kõvasti tööd ennekõike planeeringutega. 2025 on vähempakkumiste väljakuulutamine ja see on kindlasti suur samm selle eesmärgi saavutamise suunas," lausus ta.
Tarbimine hinnati alla, mõju taastuvenergiatasule üles
Kui varem oli kliimaministeeriumi ja EISA prognoos pakkunud, et aastaks 2035 on Eestis elektritarbimine tasemel 15,4 teravatt-tundi aastas, siis sellest arvutati välja, et taastuvenergiatasu ei kerki rohkem kui 1,3 senti kilovatt-tunni kohta.
Esmaspäeval otsuseid tehes võttis aga koalitsioon aluseks Eleringi prognoosi, mille järgi tõuseb Eestis tarbimine selleks ajaks umbes 11 teravatt-tunnini. Uiga ütles, et seda prognoosi võidakse muuta, kui täpsustuvad ja realiseeruvad plaanid tuua Eestisse "uut puhast tööstust".
Et vähenenud tarbimise prognoos tähendab suuremat mõju taastuvenergiatasule, peaks taastuvenergiatasu uute arvutuste järgi kasvama 1,5 sendi võrra kilovatt-tunni kohta.
"Need on need numbrid, millega me praegu opereerime. Kui meil tekib täpsem teadmine tarbimise mahtude osas ja ka väljamaksete osas, siis see täpsustub. Selle jaoks, et väljamaksed taastuvenergia tootjatele oleks piiritletud, kasutame hinnakoridore vähempakkumistel, maismaal on see madalam, meretuulel kõrgem," lausus Uiga.
Praeguse plaani järgi saab niinimetatud hinnakoridor maismaatuuleparkidele olemas 20 eurot megavatt-tunni kohta ja meretuuleparkidele 65 eurot. See on maksimaalne toetus, mida tootjatele makstakse, kui hind langeb alla tootjate poolt vähempakkumistel esitatud piiri.
Need hinnakoridorid tähendavad, et meretuuleparkide toetustele võib aastas kuluda 130 miljonit eurot. Kuivõrd meretuuleparkide toetusperiood on 20 aastat, võib riigil selle ajaga kuluda toetustele 2,6 miljardit eurot. " Kui elektri hind ei tule nii palju alla, siin on see (summa) madalam, kui tuleb, siis see realiseerub," märkis Uiga.
Maismaaparkidele on toetust ette nähtud 12 aastat.
Uiga lisas, et toetust makstakse vaid siis, kui elektri hind on positiivne ehk kui hind peaks langema alla nulli, nagu seda mõnikord juhtub, toetust ei maksta.
Hamburg: täishinna arvutuste puhul räägitakse ainult taastuvenergiatasust
Energeetik Arvi Hamburg juhib tähelepanu, et täishinna arvutuste puhul räägitakse ainult taastuvenergiatasust, kuid seda mõjutavad teisedki komponendid. Juhuelektri osakaalu suurenemine toob kaasa vajaduse investeerida võrku ja reservidesse. See omakorda tõstab võrgutasu.
"Minul kui tarbijal või ettevõttel on vaja summaarset hinda. Tuuliku poolt toodetud elekter tema jalamil ongi odav. Ainult see tuleb teha tarbijale 24/7 kättesaadavaks ja see kõik maksab," rääkis Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Hamburg "Aktuaalsele kaamerale".
Hamburg lisas, et kui liitumislepingutega ja juba olemasolevale toodangule panna juurde maismaatuuleparkidest tulev, siis tegelikult peaks sellest juba Eesti tarbimiseks piisama. Kolm korda kallimaid meretuuleparke polekski vaja.
"Meil on väga palju sellist arvamuspõhist lähenemist. Ikkagi peaks olema arvutus, sotsiaalmajanduslik arvutus, mida see tarbijale tähendab, meie ettevõtete konkurentsivõimele. Nüüd, et valitakse välja üks teatud tehnoloogialiik ja meretuulepark, mina ei pea seda absoluutselt õigeks," rääkis Hamburg.
Toimetaja: Marko Tooming, Valner Väino, Maria-Ann Rohemäe