Koalitsiooni kokkulepe: 2+2 tuuleenergia vähempakkumine ja toetus elektrisalvestile
Koalitsioonierakondade juhid leppisid kokku, et nii mere- kui ka maismaatuuleparkide rajamiseks korraldatakse kahe teravatt-tunni ulatuses vähempakkumisi. Lisaks kavandab valitsus toetusmeedet Paldiski energiasalvestile.
Läinud aasta kevadel käis toonane kliimaminister Kristen Michal välja plaani, mille järgi oleks riik korraldanud kokku kaheksa teravatt-tunni jagu tuuleenergia vähempakkumisi. Aastas oleks niimoodi toetatud nelja teravatt-tunni jagu elektritootmist meretuuleparkides ning samas ulatuses elektritootmist maismaatuuleparkides.
Sama aasta sügisel tõmbas kliimaministeerium ambitsiooni allapoole ja pakkus, et meretuult võiks toetada kahe ja maismaatuult nelja teravatt-tunni ulatuses.
Esmaspäeval teatas peaminister Kristen Michal sotsiaalmeedias uuest kokkuleppest, mille järgi korraldatakse nii maismaatuule kui meretuule vähempakkumised kahe teravatt-tunni ulatuses. Eesti 200 juht Kristina Kallas selgitas, et maismaatuuleparke tõenäoliselt lihtsalt ei tuleks nii palju, kui seni oodati.
"Me oleme praegu näinud, kuidas väga suuremahulised planeeringud on seisma pandud väga mitmes omavalitsuses," rääkis Kallas. "See teeb meid murelikuks, sest 2030. aastaks ei pruugi praeguste trendide järgi see maismaatuul siiski täis tulla. 11 teravatt-tunnise tarbimise juures on seetõttu vaja juurde ka meretuult."
Alender: hiljem võib tulla uusi maismaatuule vähempakkumisi
Ka sotside juht Lauri Läänemets märkis, et mitmes omavalitsuses käib tuuleparkide vastu vilgas lobitöö. Tema sõnul on see hakanud energiajulgeolekut ohustama.
"Pigem on kahe teravatt-tunni prognoos kõige reaalsem, mis selleks ajaks [2030. aastaks - toim] juhtuda võib," sõnas Läänemets. "Ja siin on vaja väga palju pingutusi teha, et need planeeringud üldse tehtud saaks. Negatiivsem stsenaarium on, et ei pruugi nii palju täiski tulla."
Mõlemad vähempakkumised kuulutatakse Kallase sõnul välja selle aasta aprillis. Kliimaminister Yoko Alender ütles, et hiljem võib maismaatuuleparkide vähempakkumisi veel tulla.
"Maismaale tuleb kindlasti tulevikus tuuleparke ka turu vastu," on Alender veendunud. "Aga kõik sõltub sellest, kuidas planeeringud lähevad ja kui kiiresti saavad võimsused turule."
Kallas viitas, et just maismaatuuleparkide potentsiaali allapoole hindamine oli põhjus, miks minnakse edasi ka meretuuleparkide vähempakkumisega. Ehkki ükski valitsuserakond pole meretuuleparkide toetamisele avalikult vastu seisnud, käis selle ümber mitu kuud vilgas arutelu. Eesti 200 ridadest on varem viidatud, et meretuuleparkide vähempakkumisega võiks oodata.
Tarbimist hinnati allapoole
Oluline on ka Kristina Kallase mainitud 11 teravatt-tunnine tarbimine. Nimelt lähtuti senistes aruteludes kliimaministeeriumi ja EISA ühisest prognoosist, mille järgi kasvab Eesti elektritarbimine 2035. aastaks seniselt kaheksalt teravatt-tunnilt 15 teravatt-tunnile. Eleringi arvutused näitasid, et elektrienergia tarbimine piirdub 11 teravatt-tunniga. Värsketes otsustes lähtus valitsus Eleringi hinnangust.
"Praegu ei ole näha, et välisinvesteeringuid tuleks sellises ulatuses, nagu majandusministeerium seni prognoosis," märkis Lauri Läänemets.
"Neljapäevases kabinetis saame seda kõike täpsustada," lisas Kristina Kallas, kelle sõnul on kõige olulisem elektrienergia hind. "Me peame lähtuma sellest, kuidas me saame energiahinna alla võrreldes sellega, mis ta täna on. Praeguste arvutuste kohaselt tuleb elektrihind alla sinna 6,5 sendi juurde kilovatt-tunni eest."
Kallas ei osanud veel öelda, missuguseks kujuneb elektrienergia lõpphind, mis sisaldab ka erinevaid lisatasusid. Küll aga on ta enda sõnul veendunud, et ka see peaks praegusega võrreldes vähenema.
Kiisa varuelektrijaama turuletoomine on põhimõtteliselt otsustatud
Kallas ütles, et juhitavate võimsuste rajamiseks minnakse edasi seni Eleringi poolt plaanitud hangetega. Ehk endiselt oodatakse pakkumisi gaasielektrijaamade rajamiseks ning toetatakse põlevkivielektrijaamade püstihoidmist.
Valitsuserakondade juhid leppisid kokku ka selles, et turule tuuakse 100-megavatise võimsusega Kiisa varuelektrijaam. Millal see turule jõuab, selgub Alenderi sõnul pärast desünkroniseerimist.
"Osa Kiisa tootmisest saaks osaleda turgudel ja osa saaks vajadusel pakkuda ka sagedusreservi," sõnas kliimaminister.
Samas on mõned ettevõtted viidanud, et kui Kiisa jaam tuuakse turule, võib see vähendada nende huvi sagedusreservi hankel osaleda, sest üks oluline pakkuja on juba olemas. See omakorda võib väärata ootust saada sagedusreservide hanke toel Eestisse 500 megavati jagu uusi juhitavaid tootmisvõimsusi ehk uusi gaasielektrijaamu.
"Nendel samadel ettevõtetel on võimalik ka Kiisa jaama opereerimisega tegeleda," sõnas seepeale Alender.
Plaanis on toetusmeede osaühingule Energiasalv
Päris uue asjana leppisid koalitsioonierakonnad kokku, et riik või Elering hakkab toetama ka salvestusvõimsuste rajamist. Seni on kliimaministeerium olnud seisukohal, et salvestusseadmeid rajatakse turu vastu.
"Kui me meretuult nii suures ulatuses ostame ja neid võimsusi üles ehitame, siis sinna kõrvale me peame ka garanteerima, et meil on võimekus suuremahuliseks salvestuseks," rääkis Kristina Kallas. "Meretuule ilma salvestuseta ülesehitamine tähendab väga suurt riski selleks, et see läheb ekspordiks."
Kliimaminister Yoko Alender ütles, et turu vastu rajatakse lühiajalise salvestusvõimsusega akusalvesteid.
"Aga mis puudutab pikema aja ja suurema mahuga salvesteid, siis siin on töös Paldiski Energiasalve projekt, mis suudaks tagada oluliselt suurema võimsusega ja ka pikemaks ajaks taastuvenergia salvestust," rääkis Alender.
Alender viitas OÜ Energiasalv projektile, mille raames plaanitakse rajada 500-megavatise võimsusega maa-alune vesisalvesti. Alenderi sõnul on ettevõttel valminud värske tulude-kulude analüüs.
"Eks kõigi nende projektide puhul on oluline kaaluda, milline on tulu, mida ühiskond nende projektide tulemisest saab," sõnas Alender. "Ja et see toetusmäär oleks kontrollitud summas ehk see tulu ühiskonnale oleks suurem kui see, mis on vaja toetusena välja maksta."
Kui palju raha OÜ Energiasalv riigilt ootab ja mil moel on seda projekti võimalik toetada, selgub Alenderi sõnul aprillis.
Ettevõtte juht Peep Siitan ütles novembris ERR-ile, et Energiasalv ootab riigilt minimaalse tulu garantiid. See tähendab, et kui elektrihind on tulevikus liialt madal, siis kompenseeriks riik 15 aastat saamata jäänud tulu kuni 35 miljoni euro ulatuses aastas.
Alenderi sõnul peaks kliimaministeeriumi analüüs hindama nii projekti mõju elektriturule kui ka seda, missuguseid ehitusmaterjale salvesti rajamisel välja kaevatakse.
"Energiasalve projekt tooks kaasa päris suure koguse ehitusmaterjali, mida me saaksime kasutada erinevates infrastruktuuriobjektides. Ja võib-olla sealt tulenev kasu saaks samuti olla ühiskonnale oluline," sõnas Alender.
ERR küsis kliimaministrilt, kas ühele ettevõttele toetusmeetme kujundamine pisut halb toon ei ole. "Eks selleks tulebki täpsemalt analüüsida neid tulusid ja kulusid ja vaadata, kas ja millisel moel seda on võimalik teha," vastas Alender ning tõdes, et kindlasti tuleb lahendada ka võimalikke riigiabi küsimusi. "Selle pärast on selle kokkuleppe osaks, et me esitame plaani aprillis," lisas ta.
Tuumajaama eriplaneering ilmselt tuleb
Alenderi ja Kallase sõnul tegid valitsuserakonnad ka põhimõttelise otsuse algatada eriplaneering võimalikule tuumajaamale asukoha leidmiseks. Ühtlasi minnakse edasi tuumaseaduse väljatöötamisega. Kristina Kallas märkis, et tuumaseaduse üle otsustab riigikogu tõenäoliselt 2027. aastal.
Eestisse tuumajaama ehitamisse on seni kõige skeptilisemalt suhtunud sotsiaaldemokraadid. Sotside juhi Lauri Läänemetsa sõnul on erakonnal tänaseni küsimus, kas tuumajaam pärast kõige muu kokkulepitu rajamist meie turule ära mahuks.
"Kui tuumajaam valmib 20 aastat hiljem kui tuulepargid, siis kellele seda elektrit müüakse," küsis Läänemes.
"Ja omakorda on küsimus, et kui tuumajaama ehitajad soovivad praegu väga suurt taastuvenergia tasu, siis kas me peaksime seda maksma," lisas ta.
Kristina Kallas ja Yoko Alender ütlesid, et tuumaenergia riigipoolse toetamise kohta saab otsuseid teha alles hiljem, siis, kui protsess on edasi liikunud.
Läänemets tõi samas esile, et tuumajaama rajamine ei läheks kokku hajutatud energiatootmise kontseptsiooniga.
"Aga riigikogu on otsustanud, et tuumaseadused tuleb ette valmistada ja riigikogu otsust pole meil võimalik vaidlustada," selgitas Läänemets, miks sotsid valitsuses kokkuleppele läksid. Samas rõhutas ta, et tuumajaama asukohta ei saa valida enne, kui tuumaseadus on vastu võetud.
"Selle ma võin ära öelda, et sotsiaaldemokraadid peavad enda sees alles arutama seda, mis puudutab planeeringusoovi," sõnas ta.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi